Jumala abi
Kristus elab selles, kes Ta usus vastu võtab. Hinge võivad tabada katsumused, kuid Issanda ligiolu on ikka meiega. Põlev põõsas, kus oli Issanda ligiolu, ei põlenud ära. Tuli ei hävitanud okste kiude. Nii on ka nõrga inimesega, kes paneb oma usalduse Kristusele. Kiusatuste sulatusahju tuli võib põleda, tagakiusamised ja katsumused võivad tulla, kuid ära põleb üksnes räbu. Tänu puhastusprotsessile särab kuld veel eredamalt.
See, kes on ustavate südames, on suurem kui see, kes valitseb uskmatute südant. Ära kaeba kibedalt sind tabanud katsumuse pärast, vaid suuna oma pilk Kristusele, kes rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega, et me võiks mõista, kui suur on Tema osavõtlikkus meie suhtes, sest Ta samastas end kannatava inimkonnaga. Ta maitses inimeste kurbuse karikast, Teda vaevasid kõik meie ahistused, Ta sai täiuslikuks kannatuste kaudu ning oli kõiges kiusatud nagu inimesed, et aidata neid, kes on kiusatuses.
Ta ütleb:
Ta teeb inimese väärtuslikuks sellega, et elab Temas ja annab talle Püha Vaimu. Ta ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (Lk 11:13) EGW “Te saate väe”
Üksnes armastus
Üksnes Kristuse südamest tulvav armastus suudab terveks teha. Üksnes Tema, kelles voolab see armastus nii katkematult nagu mahl puudes või veri kehas, suudab tervendada haavatud inimhinge.
Armastuse tööriistadel on imeline vägi, sest need on jumalikud. Leebe vastus, mis juhib kõrvale viha, armastus, mis on pikameelne ja täis heldust, armastus, mis katab pattude hulga – kui me omandaksime selle õppetunni, missugune tervendav vägi siis meie ellu tuleks! Kuidas muutuks siis elu ning maa kujuneks taeva sarnaseks, otse taeva eelmaitseks! EGW “Elu tänasel päeval”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Olles kitsal teel
Ärge väsige valvates ja paludes
Valvamine ja palumine on vajalikud, et areneda vaimulikus elus. Mine oma kambrisse või kuhugi üksildasse paika ning palu Isa Jeesuse nimel, et Ta sind aitaks. Mõjus on palve, mis tuleb inimese südamest, kes tunneb end nõrgana ning igatseb Jumalalt tuleva väe järele. Innukat ja tulist palvet kuuldakse ning sellele ka vastatakse.
Ära nõrke. Heida end Jeesuse jalge ette, kes on olnud kiusatud ning teab, kuidas aidata kiusatuid. Anna end Jeesuse kaudu Jumala kätesse, kuni su hing puhkab kindluses Temas ning sa tunned, et sind pole selle töö tegemisel üksi jäetud. Jumal aitab sind. Inglid valvavad su üle. Kuid enne kui sa abi saad, pead tegema parima, mida suudad – valvama ja paluma. EGW “Usk, millest ma elan”
Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”








