Ümberolijate teenimine
Haara kinni igast võimalusest teha midagi sinu ümber viibivate inimeste õnne heaks, jagades neile oma soojust. Lahked sõnad, osavõtlikud pilgud, tunnustav ilme on paljudele võitlevatele ja üksildastele inimhingedele kui klaasitäis külma vett janusele.

Optimistlik sõna, lahke tegu omab suurt mõju, kergendamaks koormaid, mis lasuvad raskelt väsinud õlgadel. Tõelist õnne on võimalik leida omakasupüüdmatus teenimises. Kõik niisuguses teenimises osutatud sõnad ja teod on kirja pandud taeva raamatuisse kui Kristuse heaks sooritatud. Ela Kristuse armastuse päikesepaistes. Siis saab sinu mõju maailmale õnnistuseks. EGW “Elu tänasel päeval”
Rakendades ellu jumalikke põhimõtteid
Me saame Jumalalt andestuse vaid juhul, kui me andestame teistele. Jumala armastus tõmbab meid Tema poole ning see toob meie südamesse armastuse ka oma vendade vastu.
Pärast palve lugemist ütles Jeesus:
Inimene, kes ei anna teistele andeks, lõikab läbi kanali, mille kaudu tuleb arm Jumalalt. On vale mõelda, et me ei pea andestama, kui meile halba teinud inimene on oma süüteod üles tunnistanud. Kahtlemata on tema kohus süda kahetsuses ja ülestunnistuses avada, kuid siiski peab meis olema andestuse vaim, hoolimata sellest, kas ta tunnistab oma vigu või mitte.
Miski ei saa õigustada andestamatut meelsust. Inimese halastamatus näitab, et ta ei soovi osa saada Jumala andestavast armust. Issanda andestus tõmbab jumaliku armastuse juurde kõiki eksivaid inimesi. Jumalike tunnete voog hoovab üleastuja südamesse ning sealt omakorda teiste inimesteni.
Luba Kristusel, jumalikul Elul elada enda sees ning sinu kaudu ilmutada ka teistele taevast armastust, mis julgustab lootusetuid ning toob rahu patust muserdatud südametesse. Kui me tuleme Jumala juurde, on esimene tingimus meile, et Temalt armu vastu võttes pakuksime seda ka teistele. EGW “Usk, millest ma elan”
Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)
- Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. (Rm 13:8)
- Sest käsk: „Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9)
- Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. (Rm 13:10)
- Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Gl 5:14)
Näide Moosese elust
Mäel Jumala seltsis viibitud pika aja kestel oli Moosese näol peegeldunud jumaliku ligioleku auhiilgus. Mooses ei teadnud mäelt alla laskudes, et tema näol sädeles ikka veel eriline valgus.
Selline valgus säras ka Stefanose näost, kui ta kohtu ette viidi; kui “kõik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.” (Ap 6:15) Kui Aaron ja rahvas Moosest nägid, “kartsid nad temale ligineda”. Märgates nende segadust ja hirmu, kuid teadmata selle põhjust, julgustas Mooses neid tema juurde tulema. Ta kinnitas neile, et Jumal oli tõotanud lepituse ja võtab nad taas oma armu alla. Inimesed tajusid Moosese hääles armastust ja hellust ning lõpuks julges üks neist talle läheneda. Liiga aupaklikuna selleks, et kõnelda, osutas ta vaikides Moosese näole ning seejärel taeva poole. Suur juht mõistis nüüd nende mõtteid. Oma süüd tundvaina ja jumalikku meelepaha ikka veel osaks arvavaina ei suutnud rahvas taevast valgust taluda. Kui nad oleksid olnud Jumalale sõnakuulelikud, oleks see valgus täitnud neid hoopis rõõmuga. Süütundega kaasneb hirm. Patust vaba inimlaps ei püüa end taevase valguse eest varjata.
Moosesel oli neile palju rääkida; nende hirmu mõistes asetas ta oma näole katte iga kord, kui ta pärast jutuajamist Jumalaga leeri tagasi pöördus. Selle hiilgusega tahtis Jumal sisendada Iisraeli meeltesse oma käsu püha, ülevat olemust ning Kristuse kaudu ilmutatud evangeeliumi au. Mäel olles sai Mooses Jumalalt lisaks käsulaudadele kuulda ka lunastusplaanist. Mooses mõistis, mismoodi osutasid Juuda riigi ajajärgul kõik sümbolid Kristuse ohvrile, ja tema näol säras nii Kolgatalt kiirgav taevane valgus kui ka Jumala käsu aulikkus. Selline jumalik valgus kajastas süsteemi aulikkust, mille nähtavaks vahemeheks oli Mooses kui ainsa tõelise Vahemehe esindaja.
Auhiilgus, mis peegeldus Moosese näol, kujutab õnnistusi, mida Jumala käske pidav rahvas Kristuse vahendusel saab. See näitab, et mida lähedasem on meie ühendus Jumalaga ja mida selgemalt tunneme Tema nõudmisi, seda täielikumalt muutume jumaliku kuju sarnaseks ja seda rohkem saame osa jumalikust iseloomust. EGW “Patriarhid ja prohvetid”







