Vabatahtlik ohver
“Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta.” (Jh 10:17-18) Inimperekonna liikmena oli Kristus surelik, Jumalana oli Ta eluallikas maailmale. Ta võis taluda surma või keelduda sellest, kuid Ta andis vabatahtlikult oma elu, et esile tuua elu ja surematus. Ta kandis maailma patud, talus patuneedust ja ohverdas oma elu, et inimesed ei peaks igavesti surema. “Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid… Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:4-6)
EGW “Ajastute igatsus”
Muudetud iseloom
Pühitsetud saamine tähendab saada osa jumalikust loomusest, omandada Jeesuse vaim ja meelsus ning seda Kristuse koolis õppides. “Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18)
Mitte kellelgi meist ei ole võimalik seda muutust oma jõu või pingutustega ise esile kutsuda. See on Püha Vaim, Lohutaja, kelle Jeesus lubas maailmale saata, kes muudab meie iseloomu Kristuse kuju sarnaseks. Kui see on teostatud, siis peegeldame nagu peeglist Issanda au. See tähendab, et selle inimese iseloom, kes niimoodi Kristusele vaatab, on nii Tema moodi, et need, kes teda vaatavad, näevad nagu Kristuse enda iseloomu peeglist vastu säramas. Meile endale märkamatult muudetakse meid päev-päevalt Kristuse iseloomu kaunidusse, meie teguviisist ja tahtest saab Kristuse teguviis ja tahe. Nii kasvame Kristuses ja peegeldame alateadlikult Tema kuju. EGW “Te saate väe”
Prooviaeg
Üksnes Kristuse õigeks tunnistamisest ei piisa. Me peame käima teed, mida Tema näitab. Tema arm on piisav. Ta kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, mida peame järgima.
Praegu on meil prooviaeg. Kogemus, mida on vaja elukrooni saamiseks, tähendab enese palju tõsisemat ristilöömist, kui me seni oleme võimalikuks pidanud. EGW “Pilk ülespoole”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”
