skip to Main Content
23aug. 23

Ilu Looja

Mere sügavikud ja maa sügavused ilmutavad Jumala aardeid. Tema, kes pani pärlid ookeani ning ametüsti ja krüsoliidi kividesse, armastab ilu.

Taevas tõusev päike esindab Teda, kes annab elu ja valguse kõigele, mille Ta on loonud. Kogu sära ja ilu, mis kaunistab maad ja süttib taevas, kõneleb Jumalast. EGW “Tervise teenistuses”

20aug. 23

Viljakandmine

Astuge iga päev Jumala võimsa, tegutseva väe alla. Õiguse vili on rahulikkus ja kindlus igaveseks.

Kui me oleksime rohkem uskunud Jumalat ning usaldanud vähem oma mõtteid ja tarkust, siis ilmutaks Jumal oma väge inimsüdames silmatorkaval viisil. Temaga elava usu kaudu ühenduses olles on meil eesõigus tunda rõõmu Tema vahetalituse tõhususest ja mõjususest. Nüüdsest peale oleme Kristusega koos risti löödud, Kristusega koos surnud ja Kristusega koos üles äratatud, et elada uut elu koos Temaga. EGW “Pilk ülepoole”

19aug. 23

Arm ja seadus

Kui me poleks langenud, ei oleks me iialgi õppinud sõna “arm” tähendust. Jumal armastab patuta ingleid, kes töötavad Tema teenistuses ja on kuulekad kõigile Tema käskudele, kuid Ta ei kingi neile armu. Need taevased olevused ei tea midagi armust; nad ei ole eales seda vajanud, sest nad ei ole patustanud. Arm on Jumala kingituseks seda mitte väärivaile inimolevustele. Meie ei ole seda otsinud, vaid see saadeti otsima meid. Jumal on rõõmuga valmis kinkima armu kõikidele seda janunevatele inimestele; ning mitte sellepärast, et oleksime selle väärilised, vaid sellepärast, et oleme läbinisti vääritud. Me vajame ettevalmistust, mis annab meile kindlustunde armu saamise kohta.

Jumala arm ja Tema kuningriigi seadus on täiuslikus kooskõlas; nad sammuvad käsikäes. Tema arm annab meile võimaluse läheneda Temale usus. Võttes seda vastu ja lastes sel töötada meie elus, tunnistame me käsu jõusolekust. Me tõstame üles käsu ja teeme selle austusväärseks, viies ellu selle elavaid põhimõtteid. EGW “Elu tänasel päeval”

17aug. 23

Külalisterohke Põltsamaa aastapäev

5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.

Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.

Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.

„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“

Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.

„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“

„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.

Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.

Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.

Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“

Vaata aastapäeva jumalateenistust siit. 

Sügavamõtteline tsitaat Piiblist

“Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:14)

Pääste usu kaudu

Me peame uskuma, et Jumal on meid valinud päästmiseks usu kaudu, Kristuse armu läbi ja Püha Vaimu töö abil ning me peame Jumalat kiitma ja ülistama selle ärateenimatu soosingu imelise ilmingu eest.

Jumala armastus tõmbab hingi Kristuse juurde, et neid armuliselt vastu võtta ja oma Isale esitada. Püha Vaimu töö abil uuendatakse jumalikku suhet Jumala ja patuse vahel. Meie taevane Isa ütleb: “Ma tahan olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas. Ma ilmutan nende suhtes andestavat armastust ja annan neile oma rõõmu. Nad on minu eriline varandus, sest see rahvas, keda ma olen iseenda järgi vorminud, kiidab mind.” EGW “Te saate väe”

Jumala Sõna avardav mõttetera

Ei piisa pelgalt lugemisest, vaid Jumala Sõna peab jõudma meie südamesse ja mõistusesse, et me võiksime olla õnnistatud tõele rajatud. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Nägemiskauguses

Siin vaatleme me Jumalat usus. Tema kaitses, mis ilmneb meie igapäevastes kogemustes, märkame me Tema headust ja halastust. Me tunneme Teda Tema Poja iseloomu põhjal. Püha Vaim valgustab mõistusele ja südamele tõde Jumalast ja Temast, kelle Ta läkitas. Kes on südamest puhtad, näevad Jumalat uues ja armastavas valguses – oma Lunastajana. Tähele pannes Tema iseloomu puhtust ja ilu, igatsevad nad peegeldada Tema kuju. Nad kogevad Teda Isana, kes soovib oma sülle peita kahetsevat last, ja nende südameid täidab kirjeldamatu rõõm.

Südamest puhtad elavad justkui Jumala nägemiskauguses sel ajal, mil Ta annab nendele osa selles maailmas. Nad näevad Teda ka palgest palgesse tulevases surematus olukorras, nii nagu Aadam kõndis ja kõneles Eedenis Jumalaga. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb” 

Back To Top