Ärge väsige valvates ja paludes
Valvamine ja palumine on vajalikud, et areneda vaimulikus elus. Mine oma kambrisse või kuhugi üksildasse paika ning palu Isa Jeesuse nimel, et Ta sind aitaks. Mõjus on palve, mis tuleb inimese südamest, kes tunneb end nõrgana ning igatseb Jumalalt tuleva väe järele. Innukat ja tulist palvet kuuldakse ning sellele ka vastatakse.
Ära nõrke. Heida end Jeesuse jalge ette, kes on olnud kiusatud ning teab, kuidas aidata kiusatuid. Anna end Jeesuse kaudu Jumala kätesse, kuni su hing puhkab kindluses Temas ning sa tunned, et sind pole selle töö tegemisel üksi jäetud. Jumal aitab sind. Inglid valvavad su üle. Kuid enne kui sa abi saad, pead tegema parima, mida suudad – valvama ja paluma. EGW “Usk, millest ma elan”
Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”
Vaimu tegevus inimeses
Inimeste eest on tasutud määratu suur hind, et nad jõuaksid kristliku iseloomu täiuseni. Need, keda on Pühakiri Jumala häälena mõjutanud ja kes soovivad selle õpetusi järgida, peavad iga päev õppima ja iga päev vastu võtma vaimulikku innustust ja väge, mida antakse igale tõelisele usklikule Püha Vaimu annis.
Püha Vaim on tasuta, tegutsev, sõltumatu jõud. Taeva Jumal kasutab oma Vaimu nii, nagu heaks arvab. Inimeste mõtted, arusaamad ja meetodid ei saa selle tegutsemisele piire seada või ette kirjutada, milliste kanalite kaudu see peaks tegutsema samamoodi, nagu ei saa tuulele anda käsku: “Ma käsin sul puhuda teatud suunas ja tegutseda just nii ja nii.” Samamoodi nagu tuul liigub jõuliselt, painutab ja murrab oma teel kõrgeid puid, mõjutab Püha Vaim inimeste südant ja ükski piiratud inimene ei saa Tema tööd takistada.
Südame allikas peab saama puhastatud, enne kui sellest voolav saab puhtaks. Mingit julgeolekut ei ole inimesel, kel on üksnes legaalne religioon, jumalakartuse vorm. Kristlik elu ei ole vana elu muudatus või täiendus, vaid olemuse muutus. Patule ja oma minale tuleb surra ning vastu võtta täiesti uus elu. Selle muutuse saab tuua ainult Püha Vaimu mõjus tegevus. EGW “Te saate väe”
Piiblisalm
Rohke tänu põhjused
Iga osake loodusest on piiritu armastuse ilming. Jumala väe läbi järgnevad regulaarselt üksteisele suvi ja talv, külv ja lõikus, öö ja päev. Tema sõna peale tärkavad taimed, neile ilmuvad lehed ja puhkevad õied.
Kõik hea, mis meil on, iga päiksekiir ja vihmasabin, iga toiduraas, iga hetk meie elust on armastuse kingitus meile. EGW “Usk, millest ma elan”








