Evangeeliumite tsitaadid armastusest
Uue Testamendi evangeeliumites on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Jeesus õpetas oma järelkäijaid ja avardas armastuse mõistet. Jeesus selgitas, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus. Seda nii sõprade kui vaenlaste vastu.
- Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole. (Mk 12:30.31)
- Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. (Mt 5:44)
- Austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 19:19)
- Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13:35)
- Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15.12)
- Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13)
Jumala kõikenägeva pilgu ees
Me ei ole kunagi üksinda. Ükskõik, kas me valime Tema või mitte, meil on kaaslane. Pea meeles, et ükskõik kus sa oled ja ükskõik mida sa teed, Jumal on kohal. Mitte miski, mida öeldakse, tehakse või mõeldakse, ei pääse Tema tähelepanust. Igal sinu sõnal ja teol on tunnistaja – püha, pattu vihkav Jumal. Mõtle sellele alati enne, kui räägid või tegutsed.
Kristlasena oled sa kuningliku perekonna liige, taevase Kuninga laps. Ära ütle ühtki sõna ega tee ühtki tegu, mis häbistaks “seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle”. (Jk 2:7)
Uuri hoolikalt jumalik-inimlikku iseloomu ja esita küsimus: “Mida teeks Jeesus minu asemel?” See peab olema meie kohustuse mõõdupuu. Ära aseta end asjatult nende seltskonda, kes oma kavalustega nõrgestaksid su eesmärki teha õigust või määriksid su südametunnistuse. Ära tee võõraste hulgas, tänaval, autos, kodus midagi sellist, mis vähimalgi määral halb paistab. Tee iga päev midagi selleks, et täiustada, kaunistada ja õilistada elu, mille Kristus on oma verega ostnud. EGW “Tervise teenistuses”
Jaakobi kaevul
Taeva kuningas tuli hüljatud hinge juurde ja palus temalt teenet. Tema, kes lõi ookeani, allikad ja veesooned, istus väsinult Jaakobi kaevu ääres ja sõltus võõra lahkusest selles, et saada juua.
Samaaria naine nägi, et Jeesus oli juut. Hämmastuses unustas ta täita Jeesuse soovi ja püüdis hoopis selgusele jõuda tavatu palve põhjuses: “Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?”
Jeesus vastas: “Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: Anna mulle juua, siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett.” /…/ Kui Jeesus kõneles elavast veest, kuulas naine imestusega Tema sõnu. Jeesus oli äratanud temas huvi ja tekitanud igatsuse anni järele, millest Ta kõneles. Jeesus ütles temale: “Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle, aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.”
Kui paljudele janunevatele hingedele on elav Allikas tänagi nii lähedal, ja ometi otsivad nad kaugelt elustavat vett! “Ära ütle oma südames: Kes läheb taevasse? See on: Kristust alla tooma, või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!… Sõna on sinu ligidal, sinu suus ja sinu südames… Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis saad sa õndsaks!” (Rm 10:6-9) EGW “Ajastute igatsus”








