Vabatahtlik ohver
“Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta.” (Jh 10:17-18) Inimperekonna liikmena oli Kristus surelik, Jumalana oli Ta eluallikas maailmale. Ta võis taluda surma või keelduda sellest, kuid Ta andis vabatahtlikult oma elu, et esile tuua elu ja surematus. Ta kandis maailma patud, talus patuneedust ja ohverdas oma elu, et inimesed ei peaks igavesti surema. “Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid… Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:4-6)
EGW “Ajastute igatsus”
Muudetud iseloom
Pühitsetud saamine tähendab saada osa jumalikust loomusest, omandada Jeesuse vaim ja meelsus ning seda Kristuse koolis õppides. “Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18)
Mitte kellelgi meist ei ole võimalik seda muutust oma jõu või pingutustega ise esile kutsuda. See on Püha Vaim, Lohutaja, kelle Jeesus lubas maailmale saata, kes muudab meie iseloomu Kristuse kuju sarnaseks. Kui see on teostatud, siis peegeldame nagu peeglist Issanda au. See tähendab, et selle inimese iseloom, kes niimoodi Kristusele vaatab, on nii Tema moodi, et need, kes teda vaatavad, näevad nagu Kristuse enda iseloomu peeglist vastu säramas. Meile endale märkamatult muudetakse meid päev-päevalt Kristuse iseloomu kaunidusse, meie teguviisist ja tahtest saab Kristuse teguviis ja tahe. Nii kasvame Kristuses ja peegeldame alateadlikult Tema kuju. EGW “Te saate väe”
Prooviaeg
Üksnes Kristuse õigeks tunnistamisest ei piisa. Me peame käima teed, mida Tema näitab. Tema arm on piisav. Ta kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, mida peame järgima.
Praegu on meil prooviaeg. Kogemus, mida on vaja elukrooni saamiseks, tähendab enese palju tõsisemat ristilöömist, kui me seni oleme võimalikuks pidanud. EGW “Pilk ülespoole”
Ühtsus armastuses
Niisama palju kui seda on Poja armastus, niisama palju on Isa armastus päästeallikaks langenud inimsoole. Jeesus ütles oma jüngritele enne, kui Ta ära läks:
“Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” (2Kr 5:19) Taevase pühamu teenistuses on “nende mõlema vahel rahutahe”. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16) EGW “Suur võitlus”
Õigekssaamine
Äärmiselt selgelt ja suure väega esitas apostel Paulus õpetust õigekssaamisest usu läbi Kristusesse. Ta lootis, et need Rooma kristlastele saadetud juhtnöörid on abiks ka teistele kogudustele; kuid kui ähmaselt võis ta ette näha oma sõnade kaugeleulatuvat mõju! Läbi kõigi aegade on suur tõde õigekssaamisest usu läbi olnud otsekui tuletorn, mis on juhtinud kahetsevaid patuseid eluteele.
Just seesama pimedust hajutav valgus valgustas kord Lutheri meeli ning ilmutas talle Kristuse vere väge puhastada patust. Seesama valgus on juhtinud tuhandeid patust koormatud hingi tõelise andestuse ja rahu Allika juurde. Igal kristlasel on põhjust tänada Jumalat Pauluse kirja eest Rooma kogudusele. EGW “Apostlite teod”
Jumala abi
Kristus elab selles, kes Ta usus vastu võtab. Hinge võivad tabada katsumused, kuid Issanda ligiolu on ikka meiega. Põlev põõsas, kus oli Issanda ligiolu, ei põlenud ära. Tuli ei hävitanud okste kiude. Nii on ka nõrga inimesega, kes paneb oma usalduse Kristusele. Kiusatuste sulatusahju tuli võib põleda, tagakiusamised ja katsumused võivad tulla, kuid ära põleb üksnes räbu. Tänu puhastusprotsessile särab kuld veel eredamalt.
See, kes on ustavate südames, on suurem kui see, kes valitseb uskmatute südant. Ära kaeba kibedalt sind tabanud katsumuse pärast, vaid suuna oma pilk Kristusele, kes rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega, et me võiks mõista, kui suur on Tema osavõtlikkus meie suhtes, sest Ta samastas end kannatava inimkonnaga. Ta maitses inimeste kurbuse karikast, Teda vaevasid kõik meie ahistused, Ta sai täiuslikuks kannatuste kaudu ning oli kõiges kiusatud nagu inimesed, et aidata neid, kes on kiusatuses.
Ta ütleb:
Ta teeb inimese väärtuslikuks sellega, et elab Temas ja annab talle Püha Vaimu. Ta ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (Lk 11:13) EGW “Te saate väe”