skip to Main Content
02veebr. 23

Tervendav õnnistus

Vaimu ja keha vahel on väga suur side. Kui üks on mõjutatud, reageerib ka teine. Vaimsel seisundil on füüsilise süsteemi tervises suur osa. Kui vaim on vaba ja õnnelik, teadlik õigesti toimimisest ja tunneb rahulolu teiste õnne põhjustamisest, loob see rõõmsameelsuse, mis mõjub kogu süsteemile, nii et vereringe on vabam ja kogu keha paremas toonuses.

Jumala õnnistus on tervendav ning need, kes toovad rohkelt kasu teistele, tunnevad seda imelist õnnistust oma südames ja elus. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks” 

31jaan. 23

Hinnaline and

Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and. 

See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”

29jaan. 23

Õige patukahetsus

Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”

Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”

28jaan. 23

Usk, mis päästab

Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.

Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”

Lunastustöö

Selles elus võime me õige pisut mõista imelist lunastustööd. Oma piiratud mõistusega võime mõtiskleda häbi ja au, elu ja surma, õiguse ja armu üle, mis kohtuvad ristil, kuid isegi siis, kui me pingutaksime oma vaimseid võimeid äärmuseni, ei õnnestuks meil haarata selle kogu tähendust. Me võime ainult ähmaselt mõista lunastava armastuse pikkust ja laiust, sügavust ja kõrgust.

Lunastusplaani ei mõista päästetud täielikult ka siis mitte, kui nad näevad Jumalat palgest palgesse, tunnevad Teda nii nagu Ta on. Läbi igaviku aegade avanevad imestavatele ja vaimustatud lunastatutele uued tõed. Kuigi maised kurvastused, vaevad ja kiusatused on lõppenud ja patt kõrvaldatud, säilib Jumala rahval alatiseks selge arusaamine sellest, mida läks maksma nende päästmine. EGW “Suur võitlus”

Õpilane Kristuse koolis

Teadus, mis tuleb omandada, on kristluse teadus – teadus, mis on igast inimlikust teadusest sügavam, laiem ja kõrgem nagu taevad on kõrgemad maast. Mõistust tuleb distsiplineerida, harida, õpetada, sest me peame teenima Jumalat niiviisi, et see pole kooskõlas meie kaaasündinud kalduvustega. Pärilikud ja omandatud kalduvused kurjale tuleb võita. Tihtipeale tuleb kõrvale jätta eluaegne haridus ja koolitus, et inimesest võiks saada õpilane Kristuse koolis.

Meie süda tuleb õpetada kindlaks Jumalas. Peame kujundama mõtlemisharjumused, mis võimaldavad vastu seista kiusatustele. Me peame õppima ülespoole vaatama. Peame mõistma Jumala Sõna põhimõtete – põhimõtete, mis on sama kõrged kui taevas ja näitavad teed igavikku – suhet meie igapäevaellu. Iga tegu, iga sõna ja iga mõte peab olema nende põhimõtetega kooskõlas. EGW “Te saate väe”

Piiblisalm

Ilu Looja

Mere sügavikud ja maa sügavused ilmutavad Jumala aardeid. Tema, kes pani pärlid ookeani ning ametüsti ja krüsoliidi kividesse, armastab ilu.

Taevas tõusev päike esindab Teda, kes annab elu ja valguse kõigele, mille Ta on loonud. Kogu sära ja ilu, mis kaunistab maad ja süttib taevas, kõneleb Jumalast. EGW “Tervise teenistuses”

Back To Top