Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Auline tsitaat Piiblist
Üleskutsuv mõttetera
Toetu alati oma Päästjale! EGW “Pilk ülespoole”
Jumala laste ühtsus
Harva on kaks inimest täiesti sarnased. Nii inimeste keskel kui ka looduses valitseb mitmekesisus. Jumala laste ühtsus erinevustes – armastuse ja hoole näitamine erinevustele vaatamata – on tunnistuseks, et Jumal saatis oma Poja siia maailma patuseid päästma.
Ühtsus, mis valitseb Kristuse ja Tema õpilaste vahel, ei hävita kellegi isikupära. Ollakse üks meelsuselt, eesmärkidelt ja iseloomult, kuid mitte isiksuselt. Saades osa Jumala Vaimust ning alludes Jumala seadusele, saab inimene osa jumalikust loomusest. Kristus viib oma järgijad elavasse ühendusse enda ja Isaga. Püha Vaimu töö kaudu inimmõistuse juures saab inimene täiuslikuks Kristuses Jeesuses. Ühtsus Kristusega loob ühtsusesidemed ka üksteise vahel. See ühtsus on maailmale kõige paremaks tõendiks Kristuse suurusest ja väärtusest ning Tema jõust patte võita.
Pimeduseväed ei suuda midagi usklike vastu, kes armastavad üksteist, nagu Kristus on neid armastanud; kes keelduvad võõrdumisest ja tülidest; kes seisavad koos; kes on lahked, viisakad ja õrnasüdamelised ning peavad kalliks usku, mis töötab armastuse läbi ning puhastab hinge. Meil peab olema Kristuse Vaim, muidu ei ole me Temast.
Ühtsuses on jõud, eraldumises aga nõrkus.
Mida tihedam on meie liit Kristusega, seda tugevam on meie ühendus üksteisega. Ebakõlad ja sallimatus, isekus ja uhkus võistlevad ülemvõimu pärast. Nad on jagunenud südame viljad, mis on avatud hingevaenlase meelitustele. Saatan juubeldab, kui ta on suutnud külvata lahkarvamusi.
Ühtsuses on elu. Selles peitub vägi, mida ei saa kuidagi võita. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Piiblisalm
“Siis Issand ütles Moosesele: “Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust? Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!” Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.” (2Ms 16:28-30)
