Piiblisalm
“Ja Issand ütles: “Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab.”” (2Ms 3:7, 8)
Põltsamaal toimus lastelaager „Meie, kangelased“
26.–28. juunini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatav lastelaager, mis kandis Taaveti ja Koljati loost inspireerituna pealkirja „Meie, kangelased“. Laagris osales nii neid, kelle jaoks see oli esimene kord olla vaimulikus laagris, kui ka neid, kes on osalenud varasematelgi aastatel.
Lapsed said vaadata Taaveti ja Koljati teemalist videot, osaleda mängudes, mitmesugustes töötubades, arendada laulu-, pillimängu- ja näitlemisoskust ning teha ühise väljasõidu Järvamaale. Külastati Imavere piimandusmuuseumit, kus lapsed valmistasid ise jäätist ja tutvusid kunagise meierei ajalooga.
Laagri kestel olid hinnatud hetked ka pausid, mil osalejad said meelepärase tegevuse ise valida – kas õuealal erinevaid mänge mängida või vaikusetoas käepaelu meisterdada.
Laagri kolmandal päeval olid ka laste lähedased oodatud kirikusse, et saada osa laste esitatud muusikaetteastetest – oli laulu, pillimängu ja rütmikat – ning Taaveti ja Koljati teemalisest näidendist.
Kõneles Balti uniooni esimees David Nõmmik, kes tõi esile meie hoiakute ja käitumise vahelise tugeva seose ning juhtis kuulajate tähelepanu mõningatele nüanssidele Taaveti ja Koljati loos.
Jumalateenistuse lõpus luges David Nõmmik kaks kirjakohta, mis pärinevad Taavetilt: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.“ (1Sm 17:37) ning „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.“ (1Sm 17:45)
„Ärge unustage: kui teil on halb tuju ja hoiak, et ma ei viitsi, siis mõelge positiivselt, nii nagu Taavet! Selle asemel, et mõelda: Oi, ma kardan sellist suurt meest nagu Koljat, võis ta hoopis mõelda: Aa, selle kiviga saan ma kindlasti pihta! Mees on ju nii suur!“ julgustas ta kuulajaid positiivselt mõtlema.
Laagris osalenud said nimelise tänukirja ja meenena medali, millel oli tekst „Kangelane 2025“.
Põltsamaa adventkoguduse lastetöö juht Helena Nõmmik selgitas laagri sõnumi valikut mõttekäiguga: „Kangelane on tänapäeval see, kes on hea inimene! Lapsed on siirad, ausad ja vahetud ja Jeesus armastab lapsi! On hea olla kogukonnale eeskujuks heaks inimeseks olemisel ja juhtida kangelastegusid. Mis Jumal paneb meie südamele, seda tuleb teha!“
Laagri üks läbiviijatest Kalle Daniel tõi esile laste suhtumise. „Sel aastal olid lapsed väga entusiastlikud erinevaid tegevusi kaasa tegema. Lauluproovis lausa paluti mõnda laulu korrata.“
„Laager õpetas taaskord, kui olulised on suhted,“ ütles lastele aktiivset tegevust pakkunud Vallo Põldaru. „Proovisin kontakti luua iga lapsega ja tema jaoks olemas olla. Eks lõpuks muudab see kõigi jaoks laagrikogemuse paremaks. Teisel päeval joosti juba, käed laiali, mulle vastu ja riputi küljes. Lapsed tundsid rõõmu sellest, et ma olin nendega samal tasandil,“ jagas ta oma kogemust.
Teise aspektina nimetas Vallo laste valikuvabaduse. „On neid, kes tahavad möllu, ja on neid, kes tahavad vaikselt käelist tegevust teha. On näha, et lapsed hindavad tihti vaikust maailmas, kus elu ja ekraan virvendavad pidevalt nagunii,“ täheldas Vallo.
Kalle Daniel märkis ära ka hea meeskonnatöö ja ilma. „Korraldusliku poole pealt läks üsna sujuvalt, sest varasematest aastatest oli mõningane kogemus olemas. Korraldustiimis teadis igaüks, mida tegema peab ja seetõttu ka kõik sujus. Taevaisa õnnistas meid ka ilusate ilmadega – oli parasjagu päikesepaistet ja soojust.“
Aitäh kõigile, kes panustasid laagri õnnestumisesse!
Autor: Helis Rosin
Näide Eenokist
Eenok käis Jumalaga kolmsada aastat. … Eenokil oli kiusatusi nagu meilgi. Ühiskond tema ümber ei suhtunud õiglusesse sugugi teisiti kui meie ajal. Õhk, mida ta hingas, oli patust ja kurjusest saastatud nagu tänapäeval. Siiski elas ta püha elu. Teda ei määrinud patud, mis olid tavalised tema ajastule. Meiegi võime püsida puhtaina. Eenok esindas neid pühasid, kes elavad lõpuajal patu ja eksituste keskel. Ta oli ustav ja kuulekas Jumalale, ja ta võeti Jumala juurde.
Just nii muudetakse ja võetakse taevasse need ustavad, kes on elus siis, kui Issand tuleb.
“Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” Kolmsada aastat oli Eenok otsinud südamepuhtust, et tema iseloom oleks kooskõlas taevaga. Kolmsada aastat oli ta kõndinud Jumalaga. Päevast-päeva oli ta igatsenud järjest lähemat ühendust ja see oligi muutunud järjest lähedasemaks. Lõpuks võttis Jumal Eenoki enda juurde. Eenok oli seisnud kadumatu maailma künnisel; vaid samm oli lahutanud teda oodatud maast. Nüüd avanesid väravad ja juba ammu selle maa peal alanud rännak Jumalaga jätkus. Ta astus esimese inimesena sisse püha linna väravaist.
Sellisesse ühendusse kutsub meid Jumal. Eenoki iseloom oli püha. Püha peab olema ka nende iseloom, keda lunastatakse inimeste seast Issanda teisel tulekul. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Ülev tsitaat Piiblist
“Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal!” (Ps 18:47)
Head mõtted
Pühenda oma süda täielikult Jumalale. EGW “Elu tänasel päeval”
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
