Uskudes ja usaldades
Meil on vaja rohkem usku, vähem usaldust ja kindlust selles, mida meie võime teha, ning rohkem usaldust sellesse, mida igatseb Issand igaühe jaoks meist teha, kui me Talle teed rajame.
Me vajame, palju enam kui meil on, hingeigatsust Jumalaga suhtlemise järele. Me peame anuma Teda äärmiselt tõsiselt. Kui sa otsid Issandat, oma Jumalat, siis sa leiad Ta, kui sa otsid Teda kogu oma südame ja hingega. EGW “Pilk ülespoole”
Rõõmutoov teenimine
Meie Jumal on õrn, halastav Isa. Tema teenimist ei peaks peetama kurvastavaks ega ahastamapanevaks ülesandeks. Issanda teenimine ja tema töös osalemine peaks olema nauding. Jumal ei taha, et tema lapsed, kellele on valmistatud nii suur lunastus, tegutseksid nii, nagu oleks ta vali ja nõudlik töödejuhataja. Ta on nende parim sõber ja kui nad teda teenivad, soovib ta olla koos nendega, neid õnnistada ja lohutada, täita südame rõõmu ja armastusega. Issand soovib, et tema lapsed saaksid lohutust tema teenimisest ja leiaksid tema töös pigem rõõmu kui vaeva. Ta soovib, et need, kes tulevad teda kummardama, võtaksid endaga kaasa väärtuslikud mõtted tema hoolest ja armastusest, et nad võiksid olla rõõmsad igapäevases töös, et neil oleks jõudu talitada kõiges ausalt ja ustavalt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Erinevad elutingimused
Ehkki kõik Jumala loodu oli täiuslikkuse kehastus ning kogu Jumala loodud maal ei olnud Aadama ja Eeva õnneks midagi puudu, ilmutas Ta ometi oma suurt armastust nende vastu erilisel viisil ja rajas just nende jaoks aia. Nad pidid kulutama osa oma ajast õnnetoovas töös – aeda harides – teise osa aga ingleid vastu võttes, nende juhtnööre kuulates ning mõtiskledes. Aadama ja Eeva töö ei olnud kurnav. See pakkus neile rõõmu ja suurendas energiat. Kaunis aed pidi olema nende kodu – nende eriline peakorter.
Millised olid elutingimused, mis Igavene Isa oma Poja jaoks välja valis? Eraldatud kodu Galilea küngaste vahel, perekond, kes pidi end elatama ausa, väärika tööga; igapäevane võitlus raskustega; eneseohverdus, kokkuhoid ja kannatlik, rõõmutoov teenimine; igapäevane uurimistund emaga, avatud pühakirjarull põlvedel; vaikne koidiku- või videvikutund kusagil rohelises orus, looduse pühalik mõju, jumaliku loomistöö ja juhtivuse uurimine, hinge läbikäimine Jumalaga – sellised olid Jeesuse varase eluperioodi tingimused ja võimalused. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”
