Patukahetsus
Issand ütles Moosesele: “Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) Prohvet Hesekiel ütles: “Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut… ühtki tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada.” (Hs 18:24)
Kõik, kes on tõeliselt kahetsenud oma patte ja usu kaudu vastu võtnud Kristuse vere kui oma lepitusohvri, saavad patud andeks ja nende nimed jäävad taevaraamatutesse. Kui nad on saanud Kristuse õiguse osalisteks ja nende iseloom leitakse olevat kooskõlas Jumala käsuõpetusega, kustutatakse nende patud ja neid arvestatakse igavese elu väärilisteks. Issand teatab prohvet Jesaja kaudu:
Jeesus ütles: “Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust ja ma tahan tunnistada tema nime oma Isa ja kõigi Tema inglite ees.” (Ilm 3:5) EGW “Suur võitlus”
Heitluse hetkel
Kõigile, kes sirutavad käe Jumala juhtiva käe järele, muutub süngeima heitluse hetk jumaliku abi kõige lähedasemaks hetkeks.
Tänulikult võivad nad vaadata tagasi oma elutee pimedaimale osale. “Issand teab päästa jumalakartlikke.” (2Pt 2:9) Igast kiusatusest ja katsumusest toob Tema nad välja kindlamaks muutunud usu ja rikkama kogemusega. EGW “Ajastute igatsus”
Elav usk
Igas usklikus peab ilmnema äratav vägi. Me ei tohi enam käituda patustena, sest kristlastena peame näitama elavat, päästvat usku. Elav usk Kristusesse Jeesusesse kannab vilja.
Toimub püha kõikumatu pühendumine Issandale. Üksnes Tema au silmas pidades töötades oleme viimaste päevade hädaohtude keskel hoitud.
Mis on hoidnud kristlasi igal ajal, etteheidete, kiusatuste ja kannatuste keskel? Puhas, usaldav usk, mida arendatakse pidevalt mõistma tõde, mis pühitseb selle vastuvõtja, hoiab hinge igasugustes olukordades Jumalas kui Selles, kes ei peta iial nende usaldust. Meie Looja hoiab seda, mis on Temale selleks päevaks usaldatud. EGW “Pilk ülespoole”
Jumal on tõeline
Apostel Paulus ütleb, et Jumal on meid “kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki”. (Kl 1:13) Igaüks, kes on läinud surmast ellu, võib kinnitada, “et Jumal on tõeline”. (Jh 3:33) Ta võib tunnistada: “Ma vajasin abi ja leidsin selle Jeesuses. Ta rahuldas iga vajaduse ja kustutas hinge nälja ning nüüd on Piibel mulle ilmutus Jeesusest Kristusest. Sa küsid, miks ma usun Jeesusesse? Sellepärast, et ta on minule jumalik Päästja. Miks ma usun Piiblisse? Sellepärast, et ma olen leidnud selles Jumala hääle oma hingele.” Meie südames võib olla tunnistus sellest, et Piibel on tõde, et Kristus on Jumala Poeg. Me teame, et me ei järgi meeldivalt kujundatud väljamõeldisi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Aabrahamist
Pühakiri esitab meile märkimisväärseid eeskujusid tõelisest sõbralikkusest. Aabraham oli jumalamees. Oma telki üles seades püstitas ta sinnasamasse koheselt ka ohvrialtari ning kutsus Jumalat püsivalt enda juures viibima. Aabraham oli sõbralik mees. Tema elu ei määrinud isekus, mis on nii ebameeldiv iga inimese juures ja sedavõrd vastumeelne Jumala silmis. Jälgi Aabrahami käitumist, kui tema ees seisab lahkuminek Lotist. Ehkki Lott oli tema vennapoeg, Aabrahamist palju noorem ning Aabrahamil oli maavalikul esmaõigus, viis lahkus teda loobuma oma õigusest, lastes Lotil valida enesele selle maatüki, mis tundus talle parimana. Vaata teda, kui ta tervitab kolme rändurit keskpäeva kuumuses ning kiirustab nende vajaduste eest hoolitsema. Jälgi teda taas, kui ta osaleb äritehingutes hetiidi poegadega, et osta hauaplats Saarale. Ka oma leinas ei unusta ta olemast sõbralik. Ta kummardub nende ees, ehkki on Jumala poolt austatud mees. Aabraham teadis, mis on tõeline viisakus ja kuidas on kohane käituda oma kaasinimestega.
Me peaksime olema andestavad ning alati otsima võimalusi teiste rõõmustamiseks ning nende murede ja koormate kergendamiseks õrna lahkuse ja armastuse tegudega. Need tähelepanelikud heateod, mis saavad alguse kodust, laienevad väljapoole pereringi ning suurendavad kokkuvõttes õnne. EGW “Elu tänasel päeval”
