Usaldage Issandat
Ma ütlen taas: olge julged! Usaldage Issandat!
Ärge laske vaenlasel endalt tõotusi röövida! Kui olete end maailmast eraldanud, on Jumal öelnud, et Tema on teie Isa ja teie Tema tütred ja pojad. Kas sellest ei piisa? Missugust suuremat stiimulit saaks teile anda? Kas olla liblikas ilma püüdluste ja sihita elus on mingi suur eesmärk? Oh, lubage mul seista igavese tõe alusel. Andke mulle kadumatu väärtus. Lubage mul kinni haarata kuldsest ahelast, mis on taevast maa peale lastud, et ma saaksin tõmmatud üles Jumala juurde ausse. See on minu püüdlus, see on minu eesmärk. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Põltsamaal toimus vaimulik lastelaager
30. juunist kuni 2. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud vaimulik laste linnalaager “Meie, lapsed!”. Laagri sihtrühmaks olid 5–9-aastased lapsed, ent osalejate seas oli ka nooremaid ja vanemaid lapsi. Kokku osales laagris 23 last, kellest üle pooltele oli kolmas laagripäev esimene kord osaleda kohaliku adventkoguduse jumalateenistusel.
Koguduse kodulehel ja ka Põltsamaa valla laagrite tutvustuses lubati lastele lõbusaid ja loomingulisi tegevusi käsikäes Jumalaga. Nii said lapsed laagri jooksul näiteks kuulata lühikesi mõtisklusi, mängida koguduse hoovis erinevaid meeskonnamänge, maalida, laulda ja mängida rütmipille, küpsetada vahvleid, arendada meeskonnatöö oskust Põltsamaa linnas aarete jahil ja teha näidendit.
Kolmas laagripäev algas perekirikuga, kus laagrilapsed esitasid õpitud laule ja näidendit Taaveti kuningaks võidmisest. Näidendi keskne mõte oli pärit 1. Saamueli 16:7: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“ Sama kirjakoha ainetel valmisid laagrilastel ka akrüülmaalid, mis koguduse saali kaunistasid. Laagri lõppedes võtsid lapsed oma tööd kaasa.
Laagri tegevused mõtlesid välja ja viisid läbi Helena Nõmmik, Kalle Daniel, Vallo Põldaru, Maarika Maurer ja Helis Rosin. Helena Nõmmik iseloomustas meeskonna koostööd selliselt: „Olime hea tiim, noortepärasemalt öeldes SUPER ÄGE JA PRO TIIM.” Tegevuste läbiviimisel olid abiks ka koguduse noored Miriam ja Maiu Maurer. Laagrilistele valmistasid lõunasöögi Maarja ja Mare Maurer. Et toitlustus toimus Kompassi koguduselt laenatud telkides, nimetasime ka toitlustuskoha Kompassi kohvikuks.
Laagri esimestel päevadel lastelt kogutud tagasiside põhjal meeldisid neile enim jooksumängud, vahvlite ja jäätise söömine, aardejaht ja eakaaslastega koos olemise võimalus. Kolmas laagripäev jätkus pärast jumalateenistust laagrilistele koos peredega väljasõiduga Sassi talu jaanalinnufarmi Järvamaal ning Pajusi mõisaparki, kus mängiti viimased mängud ja anti osalejatele üle nimelised tunnistused laagris osalemise eest. Ühtlasi kutsuti lapsi osalema hingamispäeviti koguduse lastetundides.
Jumalateenistusel osalenud kohaliku koguduse kommunikatsiooniosakonna juht Eha Põldaru sõnastas oma mõtted nõnda: „Megasuur tänu kogu meeskonnale armastuse ja vastupidavuse eest lastega. Tegite head tööd ja meil oli rõõm viljadest osa saada. Tore, et paljud vanemad ka teiega tänase (hingamispäevase, toim.) päeva veetsid!”
Laagrilaste osalusega jumalateenistust saab järelvaadata Põltsamaa adventkoguduse Youtube’i kanalilt, jumalateenistuse osa algab 1:07.
Ohvrit väärtustades
Kas täielik alistumine Kristusele tundub sulle liiga suure ohvrina? Esita endale küsimus: “Mida on Kristus minu eest andnud?” Jumala Poeg andis kõik – elu, armastuse, kannatuse – meie lunastamiseks. Kas meie, kes me ei vääri nii suurt armastust, keeldume andmast talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid on päästetud. Kas me võime vaadata temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Kas me võime, mõeldes au Issanda lõputule alandumisele, nuriseda, et saame igavesse ellu minna vaid läbi võitluse ja enesesalgamise? EGW “Tee Kristuse juurde”
Aita ligimest
Ma lugesin kord lugu mehest, kes külmal talvepäeval läbi sügavate hangede rännates külmast kangeks muutus; külm tungis peaaegu tajumatult temani ja külmutas ta elujõu. See mees oli peaaegu surnuks külmunud ning oli valmis võitluses elu eest alla andma, kui ta äkitselt kuulis kellegi kaasränduri oigeid, kes oli ka külmast hukkumas. Temas tärkas kaastunne ning ta otsustas oma kaaslase päästa. Ta hõõrus selle õnnetu mehe jääkülmi jäsemeid ning peale küllaltki suurt pingutust õnnestus tal too jalule tõsta. Kuna aga kannatanu ei suutnud seista, siis kandis see mees ta läbi nende hangede, millest ta oli arvanud, et ei suuda kuidagi üksinda läbi minna.
Kui ta oma kaaslase kindlasse kohta oli kandnud, jõudis talle pärale tõde, et teist päästes, oli ta ka iseenda päästnud. Tema siirad pingutused teise päästmiseks olid kiirendanud vere ringvoolu ta külmunud veresoontes ning tervistav soe hoovus jõudis ka keha kaugematesse osadesse.
Usklikele tuleb pidevalt õpetuste ja näidete abil meelde tuletada seda õppetundi, et teisi aidates saame me ise abi – nii annavad nende kristlikud kogemused parimaid tulemusi. Las need, kes on masendunud, kes arvavad, et tee igavesse ellu on katsumusterikas, raske, minna välja tööle teisi aitama. Sellised pingutused, kui nad on ühendatud palvetega jumaliku valguse saamiseks, panevad nende südamed Jumala armu mõjul kiiremini tuksuma ja nende armastus hakkab särama suurema jumaliku tulisusega. Kogu nende kristlik elu muutub siis tõelisemaks, siiramaks ja palverikkamaks. EGW “Elu tänasel päeval”
Hindamatu varandus
Paljud arvavad, et inimese tarkus on suurema tähtsusega kui jumaliku Õpetaja tarkus ning Jumala õpperaamatut peetakse vanamoodsaks, iganenuks ja igavaks.
Kuid need, keda Püha Vaim on elustanud, ei arva niimoodi. Nad näevad hindamatut varandust ja müüvad kõik, et osta põld, mis seda sisaldab. Nad valivad Tema Sõna silmapaistvaks peetavate autorite raamatute asemel, sest Ta on tähtsaim autor ja suurim õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud, kes andis oma elu meie eest, et meil võiks Tema kaudu olla igavene elu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”