Südame saladused
Kristuse õigus ei kata hellitatud pattu. Inimene võib olla südames seaduserikkuja, aga kui ta välispidiselt pattu ei tee, siis võib maailm pidada teda laitmatuks. Kuid Jumala Seadus vaatab südame saladusi.
Iga teo üle mõistetakse kohut seda ajendanud motiivide põhjal. Kohtu ees jääb seisma ainult see, mis on kooskõlas Jumala Seaduse põhimõtetega. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Palveta, siis loe
Piiblit ei peaks kunagi uurima ilma palveta. Ainult Püha Vaim võib ilmutada meile Piibli kergesti mõistetavate tõdede tähtsust ja takistada meid ebaõigesti tõlgendamast raskestimõistetavaid osi. Taevaste inglite ülesandeks on valmistada inimsüdant mõistma Jumala Sõna, et Piibli ilu saaks meid kütkestada, selle hoiatused manitseda ja tõotused kinnitada. Taaveti palve peaks saama meiegi palveks: “Ava mu silmad vaatlema Su käsuõpetuse imesid!” (Ps 119:18) Kiusatused tunduvad sageli vastupandamatutena seepärast, et palve ja Piibli uurimine on hooletusse jäänud. Selle tõttu ei meenu kohe ka Jumala tõotused ning me ei oska Pühakirja relvadega Saatanale vastu astuda. Kuid inglid ümbritsevad neid, kes tahavad õppida Jumala tõdesid, ja meenutavad õigel ajal just neid sõnu, mida on vaja.
EGW “Suur võitlus”
Illustreeritud tõde
Imelises mäejutluses kasutas Kristus olulise tõe illustreerimiseks põllulilli nende loomulikus ilus. Tema keelekasutus on kohandatud lapse avaneva arusaamisega. Suur Õpetaja tõi oma kuulajad ühendusse loodusega, et nad võiksid kuulda häält, mis kõneleb kõigi loodud asjade kaudu, ning kui nende süda pehmenes ja mõistus muutus vastuvõtlikuks, aitas Ta neil tõlgendada silme ees olevate vaatepiltide vaimulikku õpetust. Tähendamissõnad, mille kaudu Talle meeldis õpetada tõe õppetunde, näitavad, kui avatud oli Ta vaim looduse mõjudele ja kuidas Talle meeldis koguda vaimulikke õpetusi igapäevase elu keskkonnast.
Linnud taeva all, lilled aasal, külvaja ja seeme, karjane ja lambad – nende abil illustreeris Kristus surematut tõde. Ta võttis näited elusündmustest, kogemuslikest asjadest, mis olid kuulajatele tuttavad – peidetud varandus, pärl, kalavõrk, kadunud münt, kadunud poeg, majad kaljul ja liival. Tema õppetundides oli midagi sellist, mis äratas huvi igas mõistuses, pöördus iga südame poole. Nii said igapäevased ülesanded, selle asemel et olla lihtsalt järjekordne, ilma kõrgemate mõteteta töö, vaimuliku ja nähtamatu pidevate meenutajate abil elavamaks ja kõrgemaks. EGW “Pilk ülespoole”
Südameusk
Saamueli päevil õpetati praktilist jumalakartust, südameusku, samamoodi nagu õpetas seda Kristus maa peal olles. Ilma Kristuse armuta olid religiooni välised vormid vanaaja Iisraelile väärtusetud. Sama väärtusetud on need tänapäeva Iisraelile.
Tänapäeval vajame samasugust virgumist tõelisele südameusule nagu koges muistne Iisrael. Meeleparandus on esimene samm, mille peavad astuma kõik, kes tahavad Jumala juurde tagasi pöörduda. Keegi ei saa teha seda tööd ära teise eest. Me peame igaüks isiklikult alanduma Jumala ette ja kõrvaldama oma ebajumalad. Kui oleme teinud kõik, mis suudame, ilmutab Issand meile oma päästet. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õige Temas
Kristus on ülestõusnud Päästja. Kuigi Ta oli surnud, tõusis Ta üles ja elab ikka selleks, et meie eest kosta. Me peame uskuma südamega õiguseks ja tunnistama suuga päästeks. Need, keda usu läbi õigeks mõistetakse, tunnistavad Kristusest.
Õigeksmõistmine on võimas töö, mis tehakse kurjusega määrdunud patuse heaks. Tema, kes räägib tõtt, kuulutab patuse õigeks. Issand ise paneb uskliku arvele Kristuse õiguse ja kuulutab ta õigeks universumi ees. Ta kannab patuse patud patuse esindajale ja asemikule Jeesusele. Issand paneb iga uskuva inimese ülekohtu Kristusele. “Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)
Kristus maksis kogu maailma patuvõla ja kõik, kes tulevad usus Jumala juurde, võtavad omaks Kristuse õiguse, “kes kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1Pt 2:24) Meie patuvõlg on tasutud, meie patt on kõrvaldatud ja heidetud meresügavusse. Kahetsemise ja usu läbi oleme vabad patust ning vaatame Issandale, meie õigusele. Jeesus kannatas; õige kannatas ülekohtuse eest. EGW “Tõeline uussünd”
