Palvenädal 5.-12. november 2022
Umbes 2000 aastat tagasi kutsus Jeesus end järgima: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.“ (Mt 4:19) Ta rääkis nii väikese kalameeste grupiga Galilea kaldal. Nad „jätsid kohe paadi … sinnapaika ning järgnesid talle“ (s 22). Kui need mehed Jeesusega aega veetsid, muutus nende elu jäädavalt.
Jeesus kutsub tänagi inimesi end järgima. Jüngriks olemine saab alguse Jeesuse järgimisest – veeta Temaga koos aega piibliuurimises ja palves, minna sinna, kuhu Tema juhib. Me saame Pühakirja lugude kaudu istuda Jeesuse jalge ees ning kuulata Tema õpetusi. Me vaatame, kuidas Ta tervendab pimedaid ja jalutuid. Me näeme Tema kirglikkust templi puhastamisel ja õrnust laste õnnistamisel. Me vaatleme, kuidas Ta ilmutab armastust oma vaenlaste suhtes ja kuidas Ta juhib oma sõpru. Nii nagu vana aja jüngrid, oleme ka meie täna Tema juhiste osalised. Me vaatame ja imestame, kui lähenevad Tema elu lõpuajad. Me rõõmustame Tema ülestõusmisest ja saame kõndida koos jüngritega Emmause teel, kui Jeesus, „hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas … neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.“ (Lk 24:27)
Kui me oleme „olnud Jeesuse kaaslased“ (vt Ap 4:13), oleme valmis võtma vastu Tema kutse minna ja teha „jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. “ (Mt 28:19, 20)
Ma kutsun sind üles veetma sel palvenädalal eriliselt aega Jeesusega, kui me uurime koos, mida tähendab olla Tema järgija.
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Püha Vaimu töö
Püha Vaim on see, kes toob tumestatud mõistusesse õiguse Päikese eredad kiired. Püha Vaim sütitab inimeste südame igaviku tõdede virgunud arusaamisega. Püha Vaim esitab mõistusele õiguse moraalset mõõdupuud ja veenab patus. Püha Vaim ajendab Jumalale meelepärast kurvastust, mis toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, ning sisendab usku Temasse, kes ainsana suudab kogu patust päästa. Püha Vaim muudab iseloomu sellega, et tõmbab inimeste kiindumuse sellelt, mis on ajutine ja kaduv, ning kinnitab tähelepanu kadumatule pärandile, igavesele ja hävimatule. Püha Vaim uuendab, puhastab ja pühitseb inimesed, et nad võiksid saada kuningliku perekonna liikmeteks, taevase Kuninga lasteks. EGW “Te saate väe”
Ajas muutumatu
Jumala töö on kõikidel ajastutel üks ja seesama. On vaid erinevad arenguastmed ning Tema väe erinevad avaldumisvormid, selleks, et täita inimeste vajadused erinevatel ajastutel. Jumal on oma lunastusplaani samm-sammult ellu viinud alates sellest ajast, mil Ta andis esimese tõotuse evangeeliumist, läbi patriarhide ning Juuda riigi ajastu kuni käesoleva ajani. Juutide käsuõpetuse rituaalides ja tseremooniates sümboliseeritud Lunastaja oli sama Isik, keda esitavad evangeeliumid. Tema jumalikku kuju katnud pilved on hajunud; udu ja varjud on kadunud, tuues selgesti esile Jeesuse, maailma Lunastaja. Tema, kes kuulutas käsku Siinailt ning andis Moosesele ohvriteenistuse eeskirjad, on sama Isik, kes kõneles rahvale Mäejutluse. Jumala armastuse suured põhimõtted, mida Ta esitas käsu ja prohvetite alusena, on vaid selle kordamine, mida Ta oli lausunud Moosese vahendusel heebrealastele: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:4-5)
“Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3Ms 19:18) Mõlema seaduse ajal oli Õpetaja üks ja seesama. Jumala nõuded on samad. Tema valitsuse põhimõtted on samad. Sest kõik lähtub Temast, “kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju”. (Jk 1:17) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Milline meelsus on sinul?
Lutsifer oli öelnud: “Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje /…/ ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14:13.14)
See oli vabatahtlik ohver. Jeesus oleks võinud jääda Isa kõrvale. Ta oleks võinud säilitada taeva au ja inglite austuse. Ta andis meelsamini valitsuskepi tagasi Isa kätte ning astus alla universumi troonilt, et tuua valgust pimeduses olijaile ja elu hukkujaile. EGW “Ajastute igatsus”
Vaid Kristuses
Kõikjal meie ümber on kuulda ülemaailmse kurbuse kaebeid. Igal pool on puudustkannatajaid ja vaevatuid. Meie töö on aidata leevendada ja pehmendada eluraskusi ja viletsust. Ainult Kristuse armastus saab rahuldada inimhinge vajadusi. Kui Kristus on meis, õhkub meie südamest jumalikku kaastunnet. Kristusesarnase harda armastuse ummistunud allikad avanevad.
Paljud on kaotanud lootuse. Vii neile jälle päikesepaistet. Paljud on kaotanud julguse. Julgusta neid oma sõnadega. Palveta nende eest. On neid, kes vajavad eluleiba. Loe neile Jumala Sõna. Paljudel on sellist hingehaigust, mida ükski maine salv ei saa leevendada ega arst parandada. Palveta nende pärast. Too nad Jeesuse juurde. Ütle neile, et Gileadis on nii palsamit kui ka Suur Arst. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Käsk
Esimeseks sammuks Jumalaga lepituse otsimise teel on veendumine oma patus. “Patt on see, mis on käsu vastu.” “Sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.” (1Jh 3:4; Rm 3:20) Selleks, et mõista oma süüd, peab patune kontrollima oma iseloomu Jumala õiguse mõõdupuuga. See on nagu peegel, mis näitab õige iseloomu täiuslikkust ja võimaldab tal näha puudusi oma iseloomus.
Käsk ilmutab inimesele tema patte, kuid ei anna ravimit. See tõotab elu kuulekale, kuid teatab ka, et üleastuja osaks on surm. Ainult Kristuse evangeelium võib vabastada inimese patu hukkamõistust. Patune peab pöörduma Jumala poole, kelle käsust ta on üle astunud, ja uskuma Kristusesse ning Tema lepitavasse ohvrisse. Niiviisi saab ta nende pattude andestuse, mida ta on möödunud elu jooksul teinud, ja saab osa jumalikust olemusest; temast saab Jumala laps ja ta saab lapsepõlve vaimu, kelles ta hüüab: “Abba! Isa!”
Kas ta võib nüüd vabalt üle astuda Jumala käsust? Paulus ütleb:
“Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?” Johannes tunnistab: “Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!” (Rm 6:2; 1Jh 5:3) EGW “Suur võitlus”








