Millele kulub sinu aeg?
Jumal on armuliselt andnud meile kakskümmend neli tundi igas ööpäevas. See on väärtuslik varandus, millega saab teha palju head. Kuidas me kasutame Jumala kuldseid võimalusi? Kristlastena peame hoidma pilgu ees alati Issandat, kui me ei taha kaotada kalleid hetki kasutult, nii et meil ei ole oma ajast midagi ette näidata. EGW “Jeesuse sarnaseks”
“Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.” (Rm 12:2)
Uuri Piiblit õige meelsusega
Me peaksime kasutama kogu oma hingejõudu Pühakirja uurimiseks ning harjutama oma mõistust Jumala sügavustega niipalju kui surelikel on võimalik mõista. Seejuures ei tohi me unustada, et lapselik kuulekus ja allaheitlikkus on õpilase õige meelsus.
Raskeid kohti Pühakirjas ei saa kunagi lahendada samade meetoditega, mida kasutatakse filosoofiliste probleemide puhul. Me ei peaks uurima Piiblit sellise eneseusaldusega, millega paljud tungivad teaduse valdkonda; me peaksime alandliku palvega pöörduma Jumala poole ja siiralt soovima teada saada Tema tahet. Me peame tulema suure Jumala ette alandliku ja vastuvõtliku vaimuga, või muidu pimestavad kurjad inglid meie mõistuse ja kalgistavad südame nii, et tõde ei avalda meile mõju. EGW “Suur võitlus”
Sarnasus Kristusega
Jeesus kutsus enda juurde väikese lapse, võttis ta sülle ja lausus: “Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te taevariiki!” Väikese lapse sirgjoonelisus, lihtsus ja usaldav armastus on omadused, mida taevas hindab. Need on tõelise suuruse tunnused.
Jeesus selgitas jüngritele, et maine hiilgus, au ja uhkus ei kuulu Tema riigi juurde. Jeesuse jalge ees ununevad kõik väljapaistvad omadused. Seal ei mõtle rikas või vaene, õpetatud või koolihariduseta inimene seisuse erinevustele ega eelistele. Kõik tunnevad end vere hinnaga ostetud inimlastena, kes sõltuvad täielikult Lunastajast.
Siiras kahetsev hing on Jumala silmis kallis. Jumal vajutab inimesesse oma pitseri mitte inimese seisuse, vaid sarnasuse järgi Kristusega. Au Issand on rahul nendega, kes on südamelt tagasihoidlikud ja alandlikud. “Su alandus” – inimloomuse osana – “teeb mind suureks!”
EGW “Ajastute igatsus”
Usk, mis päästab
Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.
Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”
Rahulolemine
Hing, kes jõuab Kristusega isiklikku ühendusse, saab pühaks templiks Issandale, sest Jeesusest saab uskliku jaoks tarkus, õigus, pühitsus ja lunastus. Sellel, kes on end täielikult Jumalale andnud, on teadlikkust Kristuse päästvast ligiolust. Tal on vaimulik kannatlikkus ja hingerahu, mis tuleneb sellest, et ta õpib Temalt, kes on tasane ja südamelt alandlik. Jeesuse usaldamine on tema võimelisus ja õigus, tema hing on täidetud meeldiva rahuloluga. EGW “Te saate väe”
