Patukahetsus
Issand ütles Moosesele: “Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) Prohvet Hesekiel ütles: “Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut… ühtki tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada.” (Hs 18:24)
Kõik, kes on tõeliselt kahetsenud oma patte ja usu kaudu vastu võtnud Kristuse vere kui oma lepitusohvri, saavad patud andeks ja nende nimed jäävad taevaraamatutesse. Kui nad on saanud Kristuse õiguse osalisteks ja nende iseloom leitakse olevat kooskõlas Jumala käsuõpetusega, kustutatakse nende patud ja neid arvestatakse igavese elu väärilisteks. Issand teatab prohvet Jesaja kaudu:
Jeesus ütles: “Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust ja ma tahan tunnistada tema nime oma Isa ja kõigi Tema inglite ees.” (Ilm 3:5) EGW “Suur võitlus”
Heitluse hetkel
Kõigile, kes sirutavad käe Jumala juhtiva käe järele, muutub süngeima heitluse hetk jumaliku abi kõige lähedasemaks hetkeks.
Tänulikult võivad nad vaadata tagasi oma elutee pimedaimale osale. “Issand teab päästa jumalakartlikke.” (2Pt 2:9) Igast kiusatusest ja katsumusest toob Tema nad välja kindlamaks muutunud usu ja rikkama kogemusega. EGW “Ajastute igatsus”
Elav usk
Igas usklikus peab ilmnema äratav vägi. Me ei tohi enam käituda patustena, sest kristlastena peame näitama elavat, päästvat usku. Elav usk Kristusesse Jeesusesse kannab vilja.
Toimub püha kõikumatu pühendumine Issandale. Üksnes Tema au silmas pidades töötades oleme viimaste päevade hädaohtude keskel hoitud.
Mis on hoidnud kristlasi igal ajal, etteheidete, kiusatuste ja kannatuste keskel? Puhas, usaldav usk, mida arendatakse pidevalt mõistma tõde, mis pühitseb selle vastuvõtja, hoiab hinge igasugustes olukordades Jumalas kui Selles, kes ei peta iial nende usaldust. Meie Looja hoiab seda, mis on Temale selleks päevaks usaldatud. EGW “Pilk ülespoole”
Täiuslik Päästja
Ehkki patune ei saa ennast ise päästa, tuleb tal siiski midagi teha, et pääseda. Kristus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.” (Jh 6:37) Niisiis tuleb meil Tema juurde tulla. Ja kui me oma patud kahetseme, tuleb meil uskuda, et Ta võtab meid vastu ning annab meile andeks. Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada. Usk on käsi, millega inimhing haarab kinni Jumala poolt pakutud armust ja halastusest.
Ainult Kristuse õigus võib anda meile õiguse osa saada armuseaduse õnnistustest. Paljud on kaua igatsenud ja püüdnud neid õnnistusi saada, kuid tagajärjetult, kuna nad on lootnud suuta teha midagi, millega neid väärida. Nad ei ole rebinud pilku endalt ega uskunud, et Jeesus on täiuslik Päästja. Me ei tohi mõelda, et meie teened meid päästavad; Kristus on meie ainus päästelootus.
Usaldades täielikult Jumalat ja Jeesuse, meie patte andestava Päästja teeneid, saame Temalt igakülgset abi, mida iial soovime. Ärgu keegi vaadaku endale, arvates, et ta suudab ennast päästa. Jeesus suri meie eest, kuna meie olime võimetud pääsema. Temas on meie lootus, õigeksmõistmine ja meie õigus. Kui näeme oma patusust, ei peaks me heitma meelt ega kartma, et meil pole Päästjat või pole Temal meie jaoks armu. Just praegu kutsub Ta meid tulema abituina nagu oleme Tema juurde, et saaksime päästetud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Ülistades Jeesust
Paulus hoidis pilgu ees elukrooni, mis antakse talle ja mitte ainult talle, vaid kõigile, kes igatsevad Tema ilmumist. Krooni muutis nii ihaldusväärseks võit, mis saavutatakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Ta ülistas alati Jeesust. Igasugune talentide ja enda võiduga hooplemine ei tulnud kõne allagi.
EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
