skip to Main Content
18nov. 23

Müüriga ümbritsetud

Alati kui loodolevused valivad oma tee, seavad nad end vastuollu Jumalaga. Nende jaoks ei ole taevariigis kohta, sest nad on taeva põhimõtetega sõjajalal. Jumala tahet eirates astuvad nad Saatana, Jumala ja inimkonna vaenlase poolele. Me peaksime elama mitte ühest sõnast, mitte paljudest sõnadest, vaid igast sõnast, mida Jumal on rääkinud. Me ei saa eirata ühte sõna, ükskõik kui tühine see võib meile tunduda, ja kaitstud olla. Seaduses pole ühtki käsku, mis ei oleks mõeldud inimeste heaolu ja õnne jaoks nii selles kui ka tulevases elus. Jumala seadusele kuuletudes ümbritsetakse Jumala lapsed kaitsemüüriga ja neid hoitakse kurja eest. Need, kes lõhuvad selle Jumala poolt püstitatud tõkke ühest kohast, on hävitanud selle suutlikkuse neid kaitsta, sest nad on avanud tee, mille kaudu saab vaenlane sisse tulla rüüstama ja hävitama. /…/

Kui Jumala rahvas järgiks kogu südamega Tema seadust, oleks antud maailmale kindel tõend, et need, keda Tema on oma rahvaks, oma eriliseks aardeks nimetanud, austavad Teda tõepoolest kõiges, mida teevad. Ustavus Jumalale, kõhklematu kuuletumine Tema seadusele teeks Tema rahva maailmas imeasjaks, sest Ta suudab täita oma rahvale antud rikkalikud ja külluslikud tõotused, nii et nad oleksid maa peal kiituseks. Nad oleksid Tema püha rahvas.  EGW “Jeesuse sarnaseks”

15nov. 23

Leitud varandus

See on tarkus, mille saab omandada Jumala Sõna uurides. Selle varanduse võib leida iga hing, kes on valmis selle saamiseks kõik ära andma.

“Kui sa mõistuse appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale arukuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Issanda kartust ja leiad Jumala tunnetuse.” (Õp 2:3-5) EGW “Kristuse tähendamissõnad”

12nov. 23

Lõuend kastetud värvisse

Piibli usk ei tohi olla üheks mõjutajaks paljude seast, vaid ta peab olema peamiseks mõjutajaks, ületades kõik teised. Piibel peab kontrollima ja juhtima kogu elu. See ei tohi olla kui lõuendile siia-sinna tõmmatud värvilaigud, vaid Piibli mõju peab tungima kogu elusse, justkui oleks lõuend kastetud värvi sisse ning hoitud seal seni, kuni iga niit selles on värvunud.

Kristuse usk on tugev riie, mis on maitsekalt ja oskuslikult kootud loendamatutest niitidest. Vaid Jumala tarkust kasutade suudame me sellist riiet valmistada. Ennast usaldades paneme me sellesse isekuse lõimed ning tulemus saab rikutud. EGW “Usk, millest ma elan”

Koguduse linnalaagris keskenduti tänavu laevaretkele

Põltsamaa adventkogudus korraldas ka tänavu oma linna lastele suvise linnalaagri, seekord kandis laager pealkirja „Meie laevaretk“ ning see vältas 20.–22. juunini. Osales veidi üle 30 lapse, umbes pooled neist olid koguduse lapsed.

Laagri üks korraldajaid Vallo Põldaru sõnas, et kolme päeva sisse mahtus igasuguseid tegevusi ja et läbivaks teemaks oli laeva ja merereisiga seotu. „Tavaliselt alustasime hommikut vaimuliku looga sellest, kes su laevas on, mis nad teevad, mis on nende ülesanded. Iga laps sai ülesande, mida nad hoolega täitsid.“ Laevalugudes kasutati ära nii Noa laeva lugu Piiblist kui ja Christopher Columbuse laevaretki maailma avastamisel. „Teisele laevaretkele andis Hispaania kuningas talle rohkem laevu ja ka ülesande, et mine räägi inimestele Jeesusest. Columbus ka tundis tegelikult Jeesust ja tahtist Temast teistele rääkida,“ mõtiskles Vallo.

Päeva jooksul olid erinevad meisterdustegevused, ise ehitati laeva ja vikerkaart. Laagris oli ka vaikne nurk kiriku lasteklassis, kus sai teha käelisi tegevusi. „Tüdrukutele meeldis seal väga, mõni oli seal isegi mitu tundi pärast laagri lõppemist. Kui meie koristasime, siis nemad valmistasid käepaelu,“ ütles Vallo.

Laagri kestel valmistuti laupäevaseks jumalateenistuseks, mis oli suuresti laste teha, oli näidend ja palju laule. „Õppisime tundma Noa laeva lugu ja lastel olid erinevad rollid, Noa ja tema perena osalesid ka Mikk ja Adeele. Vaatasime koos ka laagri pilte. Lastele meeldis ja vanematele meeldis.“

Laagris oli ka fotosein, kus sai teha meeleolupilte. Fotoseina juures oli laevakuju ja mullimasin. Vabal ajal võtsid lapsed omal algatusel ette erinevaid huvitavaid tegevusi: jalgpall, kettagolf, batuudihüpped, puu otsas ronimine. „Kui mõni plaanitud tegevus algas, pidime lapsi aia pealt kokku hüüdma,“ ütles Vallo.

Reede hommikul käidi ratsatalus, lapsed said tutvuda hobuste eluga ja sai ka sõita, nii hobuse seljas kui ka vankriga. Hobutalu külastamine oli samuti laagri teemaga seotud, kuna vanasti võeti retki ette ka hobustega.

Laagri keskne teema oli laevareisi meeskonna koostöö tähtsus ja vahendid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Vallo kirjeldas, et tal oli terve esimese päeva seljas päästevest ja alles kolmandal päeval selgus, miks. „Vastuse said nad alles kolmandal päeval. Ja see pani mind mõtlema, et samasugune ülesanne on meil kristlastena: paista silma ja luua olukordi, et küsitaks: miks? Meil on maailma kurjuse vastu olemas päästerõngas, meil on teadmised ja töövahendid, et uppuvaid inimhingi päästa. Meil tuleb inimesi Noa sarnaselt laevale kutsuda kuni viimase hetkeni. Ja kõik senised lastelaagrid on näidanud, et läbi laste ja nende uudishimulikkuse saab seda teha iga kogudus.”

Vallo mõtiskles küsimuse üle, miks sellist laagrit teha. „Kuna me teeme seda juba kolmandat aastat, siis me teame, et see annab väga hea võimaluse jõuda linnainimesteni, kes niisama kirikusse ei tuleks. Eesmärk on pakkuda lastele vahvat keskkonda ja see on võimalus tutvustada, mida me kirikus igal nädalal teeme. Tutvustasime ka askeldajate tegevust ja oma kirikut. Elu on näidanud, et linnalaagrist jäävad umbes pooled lapsed askeldajate tundi käima, nii tuleb 5–6 last aasta peale juurde. Ja samuti on lapsevanemaid, kes on huvitatud Piibli tõdedest, on inimesi, kes on hakanud käima väikegruppides Piiblit uurimas. See kõik on alguse saanud lastelaagrist ja seeme on kasvama pandud. See seeme ei kasva niisama, seda pinnast tuleb kohandada, seda tuleb teha sõprusega ja hoolimisega nii laste kui ka vanemate suhtes. See on Jumala usaldamise ja järgimise protsess.“

Ohvritall

Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/

Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)

Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”

Head mõtted

Ole julge Issandas. EGW “Pilk ülespoole”

Üleskutsuv tsitaat Piiblist

“Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega.” (Hb 12:28)

Back To Top