Uue aasta alguses
Meil on alanud uus aasta. Mida sa oled otsustanud teha? Missugune peaks olema aruanne, mille teenivad inglid viivad iga päev sinu tööst Jumalale? Missugused sinu öeldud sõnad ilmuvad aruanderaamatu lehekülgedele? Missugused on mõtted, mille Südameteuurija leiab sind kalliks pidavat? Tema näeb südame mõtteid, kavatsusi ja eesmärke. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Ole ustav kõiges
Kui peame oma talente Issanda andideks ning kasutame neid Tema teenimiseks, osutades kaastunnet ja armastust kaasinimeste vastu, siis oleme kanalid, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused maailmale ning viimasel kohtupäeval tervitavad meid sõnad:
Aeg, mis on tulvil väärtuslikke, kuldseid võimalusi Issanda teenimiseks, kaob kiiresti igavikku. … Kas sa kasutad neid võimalusi, kui need mööduvad? Sa ei või neisse halvustavalt suhtuda, sest sa pead seisma Jumala kohtulaua ees ja andma aru tegude eest, mida sa oled teinud. Kas su sõnad rõõmustavad ja julgustavad neid, kes tulevad sinu käest abi ja lohutust otsima? Kas su mõju kinnitab neid, kellega sa suhtled? Kas sa annad oma vara ustavalt Issandale?
Pühenda end täna Issanda teenimisele. Heida oma mure Issanda peale ja ära lase mingil juhul maailma asjadel end Temast lahutada. Pühitse kõik, mis sul on, ja kõik, mis sa oled, Temale. See on vaid “mõistlik jumalateenistus”. Ära viivita, sest ohtlik on kas või ükski hetk viivitada. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Igal inimesel on prooviaeg
Igal ajastul pakutakse inimestele valgust ja eesõigusi. Neile antakse prooviaeg, mille kestel nad võivad end Jumalaga lepitada lasta. Kuid armul on piirid. Iga inimese elus tuleb aeg, mil armu, mis on aastakümneid neile pakutud, pakutakse viimast korda. Armu korduv tagasilükkamine muudab kõvaks südame; see ei reageeri enam Jumala Vaimu mõjutusele. Püha Vaimu vaikne, noomiv ja hoiatav hääl vaikib. EGW “Ajastute igatsus”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”