Rõõm
Meie eesõigus on avada oma süda ja lasta Päästja sisse. Kiitkem Jeesust Tema ligioleku rõõmu eest. Väljendagem Tema armastuse päikesepaistet oma näoilme ja sõnadega. Siis on Tema rõõm meis ja meie rõõm saab täielikuks.
Meie elutöösse puhutakse ülevama elu hingeõhku. See seob meid üksteise ja Jumalaga. Me peame kogema Kristuse armastust. Siis armastame üksteist nii, nagu Kristus armastas meid. EGW “Pilk ülespoole”
Lõpliku valiku teed sina
Jumal ei sunni inimest lahti ütlema uskmatusest. Inimese ette on asetatud valgus ja pimedus, tõde ja vale. Ta peab otsustama kumba vastu võtta. Inimesele on antud võime eristada õigust valest. Jumal ei soovi, et otsustus tuleks teha hetke mulje ajel. Otsustada tuleb tõendite põhjal, hoolika Pühakirja ühe teksti võrdlemise põhjal teisega.
Kes uurib Piiblit palves, sooviga tunda tõde ja sellele kuuletuda, mõistab kirjutatut. Ta hakkab Pühakirja mõistma, sest “kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast.” (Jh 7:17) EGW “Ajastute igatsus”
Omakasupüüdmatult töötades
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Uuri Sõna
Sõnu “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele” korratakse pärast neid tõotusi, mis on Jumala laste jaoks kaaluka tähtsusega. (Ilm 2:11) Meie igavestes huvides on teada ja mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. Me peaksime hoolikalt uurima valgust ja teadmisi, et me ei oleks teadmatuses sellest, mida Jumal on oma hinnalises Sõnas käskinud ja tõotanud. Me kas päästame hinge või kaotame selle ning me peaksime äärmiselt tõsiselt küsima: “Mida ma pean tegema, et igavene elu saada?” Parimal juhul on elu üksnes lühike ning on hädavajalik, et elaksime selle lühikese elu kooskõlas Jumala seadusega, mis on universumi seadus. Meil peavad olema kõrvad, et kuulda, ja süda, et mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. EGW “Te saate väe”
Võidukas palve
Võiduka palve tingimuseks on usk. “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (Hb 11:6)
Kas me usaldame tema sõna?
See tõotus on avar ja piiramatu ning tõotuse andja on ustav. Isegi kui me palumise hetkel ei saa täpselt neid asju, mida küsisime, peame siiski uskuma, et Issand kuuleb ja vastab meie palvetele. Me oleme nii ekslikud ja lühinägelikud, et küsime vahel asju, mis ei tuleks meile õnnistuseks. Taevane Isa oma armastuses vastab meie palvetele, andes meile seda, mis on meile parim – seda, mida me isegi sooviksime, kui näeksime Jumala valgustatud pilgu läbi kõike sellisena, nagu see tegelikult on. Kui tundub, et meie palved jäävad vastuseta, siis klammerdugem tõotuste külge. Vastamise aeg tuleb kindlasti ja me saame õnnistuse, mida kõige enam vajame. Aga nõuda, et palvetele vastataks just sel teel ja niimoodi, nagu meie soovime, on jultumus. Jumal on liiga tark, et eksida, ja liiga hea, et keelata midagi head neile, kes on siirad. Seepärast ära karda teda usaldada isegi siis, kui sa ei näe oma palvetele kohest vastust. Usalda tema kindlat tõotust: “Paluge, ja teile antakse.” (Mt 7:7) EGW “Tee Kristuse juurde”
Palvenädal 5.-12. november 2022
Umbes 2000 aastat tagasi kutsus Jeesus end järgima: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.“ (Mt 4:19) Ta rääkis nii väikese kalameeste grupiga Galilea kaldal. Nad „jätsid kohe paadi … sinnapaika ning järgnesid talle“ (s 22). Kui need mehed Jeesusega aega veetsid, muutus nende elu jäädavalt.
Jeesus kutsub tänagi inimesi end järgima. Jüngriks olemine saab alguse Jeesuse järgimisest – veeta Temaga koos aega piibliuurimises ja palves, minna sinna, kuhu Tema juhib. Me saame Pühakirja lugude kaudu istuda Jeesuse jalge ees ning kuulata Tema õpetusi. Me vaatame, kuidas Ta tervendab pimedaid ja jalutuid. Me näeme Tema kirglikkust templi puhastamisel ja õrnust laste õnnistamisel. Me vaatleme, kuidas Ta ilmutab armastust oma vaenlaste suhtes ja kuidas Ta juhib oma sõpru. Nii nagu vana aja jüngrid, oleme ka meie täna Tema juhiste osalised. Me vaatame ja imestame, kui lähenevad Tema elu lõpuajad. Me rõõmustame Tema ülestõusmisest ja saame kõndida koos jüngritega Emmause teel, kui Jeesus, „hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas … neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.“ (Lk 24:27)
Kui me oleme „olnud Jeesuse kaaslased“ (vt Ap 4:13), oleme valmis võtma vastu Tema kutse minna ja teha „jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. “ (Mt 28:19, 20)
Ma kutsun sind üles veetma sel palvenädalal eriliselt aega Jeesusega, kui me uurime koos, mida tähendab olla Tema järgija.
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
