Meie valgus
Me peame paluma, et Issand avaks meie mõistuse jumalikku tõde mõistma. Kui alandame südame Jumala ees, tühjendame selle meile rohkelt antud armu abil tühisusest, uhkusest ja isekusest. Kui soovime siiralt ja usume vankumatult, paistavad meile õiguse Päikese eredad kiired ja valgustavad meie tumenenud arusaamist. Jeesus on maailma tulnud valgus, mis valgustab iga inimest.
Tema on maailma valgus, Ta kutsub meid enda juurde Temalt õppima. Ta tuli otsima ja päästma kadunut ning Ta ei saanud lasta end sellest ühest eesmärgist kõrvale kallutada. Ta ei lubanud millelgi enda tähelepanu hajutada. Selle töö on Ta andnud meie kätte. Kas teeme seda? EGW “Jeesuse sarnaseks”
Looja annab elu
Seemnes on idanemiseks vajalik vägi, mille Jumal ise on sinna pannud, kuid siiski ei ole seemnel omapead võimalik tärgata. Vilja kasvu juures on inimesel oma osa. Ta peab pinnase ette valmistama ja seda väetama ning panema seemne mulda. Ta peab põldu harima. Ent on üks punkt, millest edasi ei saa ta midagi ära teha. Ei inimese jõud ega tarkus suuda tuua seemnest välja elavat taime. Inimene peab oma pingutustega tegema kõik, mis tal võimalik, kuid ometi peab ta sõltuma Temast, kes on külvi ja lõikuse oma kõikvõimsa väega imeliselt ühendanud.
Seemnes on elu, pinnases on jõud, aga kui lõputu vägi ei toimiks päeval ja ööl, siis ei tuleks seemnest midagi. Kuivanud põldude niisutamiseks on vaja vihmahooge, päike peab andma soojust ning mullas olevale seemnele peavad edasi kanduma elektrilised impulsid. Ainult Looja saab esile kutsuda elu, mille Ta on seemnesse pannud. Iga seeme idaneb, iga taim areneb tänu Jumala väele. “Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.” (Js 61:11) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Väe allikas
Vägi elada kõrgemat, puhtamat ja õilsamat elu on meie suur vajadus. Mõtleme ju liiga palju maailmast ja liiga vähe taevariigist.
Püüdes saavutada Jumala ideaali enda jaoks, ei tohiks kristlane milleski lootust kaotada. Moraalne ja vaimulik täiuslikkus Kristuse väe ja armu läbi on tõotatud kõigile. Jeesus on väe ja elu allikas. Ta toob meid oma sõna juurde ning pakub meile lehti elupuust, mis võivad tervistada patuhaige hinge. Ta juhib meid Jumala aujärje juurde ning paneb meie suhu palvesõnad, mille kaudu saame lähedasse ühendusse Temaga. Meie pärast rakendab Ta tegevusse taeva kõikvõimsad jõud. Igal sammul puutume kokku Tema elava väega.
Jumal ei ole seadnud mingeid piire nende edasiminekule, kes soovivad, et neid “täidetaks Tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises”. Palve ning valvamise kaudu, kasvamise kaudu tunnetuses ja arusaamises saavad nad “vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda”. Nii valmistatakse neid ette töötama teiste heaks. Õnnistegija eesmärk on, et puhastatud ja pühitsetud inimolevused oleksid Tema abistavaks käeks. Selle suure eesõiguse eest andkem tänu Temale, kes on meid “teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses, kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki.” (Kl 1:9-13) EGW “Apostlite teod”
Tundes tõde
Tõde tuleb südamega vastu võtta; see nõuab tahte alistamist. Kui tõde oleks võimalik tunnustada ainult mõistusega, ei takistaks uhkus seda tegemast. Kuid tõde saab vastu võtta ainult annina ning selle tingimuseks on loobumine igast patust, milles Jumala Vaim märku annab. Ükskõik kui suured võiksid olla inimese eelised tõde tunda, pole neist kasu, kui süda ei ole avatud ning ei loobuta kõigist harjumustest ja kommetest, mis käivad vastu tõe põhimõtetele. Neile, kes anduvad Jumalale siira sooviga tunda ja täita Tema tahet, avaneb tõde Jumala väena õnnistuseks. Nad oskavad teha vahet inimeste vahel, kes kõnelevad Jumala nimel ja kes vaid enda nimel. Variserid ei allutanud oma tahet Jumala tahtele. Nad ei tahtnud tunda tõde, vaid tahtsid leida vabandusi, kuidas tõest mööda hiilida. Kristus näitas, et sellepärast ei mõistnud nad Tema õpetusi. Seejärel nimetas Ta tunnuse, mille abil eristada õiget õpetajat petisest:
Isekas meelsus rõhutab ennast. Kristus taotles Jumala au. Ta rääkis Jumala sõnu. See tunnistas Temast kui tõeõpetajast. EGW “Ajastute igatsus”
Risti saladus
Risti saladus seletab kõik teised saladused. Valguses, mis voolab Kolgatalt, paistab Jumala iseloom, mis täitis meid hirmu ja aukartusega, kauni ja kütkestavana. Arm, õrnus ja vanemlik armastus segunevad pühaduse, õigluse ja väega. Jumala üleva trooni majesteetlikkust vaadeldes näeme me Tema iseloomu meeldivust ja mõistame nii nagu ei kunagi varem nime “Meie Isa” tähendust.
Igavikus mõistetakse, et Tema, kel on piiritu tarkus, ei saanud meie päästmiseks välja mõelda mingit teist teed, kui et ohverdada oma Poeg. Tasuks selle ohvri eest on Jeesusel rõõm asustada Maa lunastatud pühadega, õnnelike surematute inimestega. Päästja võitlus pimeduse jõududega on toonud lunastatutele rõõmu, mis austab Jumalat läbi igaviku. Nii suur on Jumala silmis inimhinge väärtus, et Isa on rahul makstud hinnaga. Ja Kristus ise, vaadeldes oma suure ohvri vilju, on rahuldatud. EGW “Suur võitlus”
Looduse õpperaamat
Issand Jeesus avab mõistusele looduse suurepärase õpperaamatu tõelise mõttetarkuse. Meil on vaja töölisi, kes ammutaksid mõistusele avarust, uurides raamatut, mille Jumal on meile oma loodu kaudu andnud. Inglid teevad koostööd nendega, kes kuulutavad looduses esitatud tõdesid. Need asjad ei ole Jumal, kuid need on Jumala kätetöö näidised. EGW “Pilk ülespoole”