Jumala õpetus
Kõik – vanimast noorimani – vajavad Jumala õpetust. Inimest võib õpetada nägema tõde selgelt, kuid üksnes Jumal suudab õpetada südant tõde päästvalt vastu võtma, mis tähendab igavese elu sõnade vastuvõtmist heasse ja siirasse südamesse. Issand ootab kannatlikult, et juhendada iga hinge, kes on valmis õpetust võtma. Süüdi ei ole valmisolev Juhendaja – suurim Õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud -, vaid õppija, kes hoiab kinni oma muljetest ja ideedest, ei loobu oma inimlikest teooriatest ega lase end alanduses õpetada. Ta ei lase oma südametunnistust ega südant harida ja distsiplineerida ega õpetada – nagu põllumees harib maad ja nagu arhitekt konstrueerib ehitist.
Neile, kes uurivad Pühakirja ning püüavad tõsimeelselt seda mõista, ilmutab Vaim pühitsust tõesse uskumise kaudu, sest nad võtavad tõe omale südamesse ja neil on usk, mis tegutseb armastuses ja puhastab hinge. EGW “Te saate väe”
Näide Jesajast
Seistes justkui jumaliku ligioleku täies valguses pühamu kõige pühamas paigas, tajus Jesaja, et oma ebatäiuslikkuses ja jõuetuses ei saaks ta mitte kuidagi täita ülesannet, milleks ta oli kutsutud. Ent seerav saadeti vabastama teda meeleheitest ja tegema kõlbulikuks suure töö teostamiseks. Seerav puudutas ta huuli altarilt võetud hõõguva söega ja ütles: “Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.” (Js 6:7)
EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kuninganna Ester
Vaenlase sepitsused tühistas Võim, kes valitseb inimlaste üle. Jumala eelhoolitsuse toimel oli juuditar Ester, Kõigekõrgema Jumala teenija, saanud Meeda-Pärsia kuningannaks. Mordokai oli tema lähisugulane. Äärmises hädas otsustasid nad esitada palve oma rahva pärast Xerxesele. Ester pidi julgema minna kuninga ette eestkostjana. “Kes teab,” ütles Mordokai, “kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?” (Est 4:14) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Mõtlemapanev mõttetera
Lootusrikas tsitaat Piiblist
Näide Kristusest kui nurgakivist
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. …
Nende jaoks, kes “ei kuula sõna”, on Kristus pahandusekaljuks. Kuid “kivi”, mille hooneehitajad põlgasid, sai “nurgakiviks”. Kõrvalejäetud kivina talus Kristus oma maapealse elu jooksul põlgust ja solvanguid. “Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud valude mees ja haigustega tuttav … ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!” (Js 53:3) Kuid Tema austamise aeg lähenes. Ülestõusmise läbi surnuist kuulutati Ta “Jumala Pojaks väes” (Rm 1:4)
Oma teisel tulemisel ilmub Ta taeva ja maa Issandana. Need, kes olid valmis Teda risti lööma, tunnustavad kord Tema suurust. Terve universumi ees saab hüljatud kivist nurgakivi. EGW “Ajastute igatsus”