Tõotused eluks
Troonil istuja ütles: “Mina annan sellele, kellel on janu, eluvee allikast ilma hinnata!” See tõotus on kehtiv ainult nende kohta, kellel on janu. Ainult need, kes tunnevad vajadust eluvee järele ja otsivad seda ka juhul, kui nad kõik muu kaotaksid, rahuldatakse.
“Kes võidab, see pärib selle ja mina olen temale Jumalaks ja tema on minule pojaks!” (Ilm 21:6.7) Siin esitatakse ka tingimused. Et seda tõotust pärida, peame me patule vastu seisma ja selle võitma. EGW “Suur võitlus”
Usk ühendab taevaga
Usk ühendab meid taevaga ja annab jõu võidelda pimedusejõudude vastu. Kristuses on abi iga patuse iseloomujoone ja kõige tugevama kiusatuse võitmiseks. Kuid paljud tunnevad, et neil ei ole usku ning hoiavad Kristusest kaugele. Andku sellised inimesed oma abitus kaastundliku Päästja armu hoolde. Ärgu vaadaku nad endale, vaid Kristusele. Tema, kes oma maapealse elu jooksul tervendas haigeid ja taltsutas kurje vaime, on sama vägev Lunastaja ka tänapäeval. Usk tuleb Jumala Sõnast. Haarakem kinni Tema tõotusest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka ära”. Viskugem Tema jalge ette palvega: “Ma usun, aita Sina mu uskmatust!” Kui me nii teeme, ei hukku me iialgi, mitte iialgi. EGW “Ajastute igatsus”
Rõõmsad uudised
Me peame olema Jumalale palju lähedasemad. Meie igapäevaelus peab olema palju vähem iseennast ning palju rohkem Jeesust Kristust ja Tema armu. Me elame selle maailma ajaloo olulisel perioodil. Kõigi asjade lõpp on lähedal, ajaliiv saab varsti otsa, peagi öeldakse taevas: “See on sündinud!” “Püha pühitsegu ennast veel enam”, “kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks”. (Ilm 21:6, 22:11)
Ülejäänud, kes puhastavad oma hinge tõele kuuletudes, saavad katsumustes jõudu, näidates pühaduse ilu ümbritseva ärataganemise keskel. Jeesus ütleb, et kõik need on Ta “märkinud oma peopesadesse”. (Js 49:16) Nad on igavene hävimatu mälestus. Me soovime praegu usku, elavat usku.
Armsad, Issand tuleb. Suunake oma mõtted ja pead üles ning rõõmustage. Võiksime mõelda sellele, et need, kes kuulevad rõõmsaid uudiseid, kes väidavad, et armastavad Jeesust, saavad täidetud kirjeldamatu ja täieliku rõõmu ja auhiilgusega. EGW “Pilk ülespoole”
Mõeldes Kristusest
Oleks hea, kui me veedaksime igal päeval vaikse tunni Kristuse elu üle mõtisklemises. Me peaksime käsitlema seda punkt-punktilt ning elama oma kujutlusis läbi iga etapi, eriti viimased. Kui me niiviisi mõtleme meie eest toodud suurele ohvrile, muutub meie usk Temasse kindlamaks, armastus elavamaks ning me täitume rohkem Tema Vaimuga. Kui tahame kord pääseda, peame me õppima meeleparandust ja alandumist risti jalamil.
Seltsides teistega, võime me olla kaaslastele õnnistuseks. Kui oleme Kristuse omad, keskenduvad meie kõige armsamad mõtted Temale. Räägime meelsasti Temast, ja siis kui me jutustame teistele Tema armastusest, pehmendab jumalik mõjujõud meie endi südant. Vaadeldes Kristuse iseloomu ilu, “muutume me samasuguseks kujuks aust ausse”. (2Kr 3:18) EGW “Ajastute igatsus”
Ristilöödud Kristus
Kristuse rist on lunastatute uurimisaineks ja lauluks läbi kogu igaviku. Austatud Kristuses näevad nad ristilöödud Kristust. Päästetud ei unusta kunagi seda, et Tema, kelle vägi lõi ja hoidis ülal loendamatud maailmad ääretus ilmaruumis, Jumalast Armastatu, taeva Majesteet – Tema, keda keerubid ja hiilgavad seeravid vaimustatult austasid – alandus selleks, et tõsta üles langenud inimene; et Ta kandis patu süüd ja häbi ning et Ta läks nii kaugele, et Isa varjas Tema eest oma palge, kui kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja kustutasid Tema elu Kolgata ristil.
Tõsiasi, et kõigi maailmade Looja, kõigi inimeste kohtunik, pani kõrvale oma au ja alandas ennast armastusest inimeste vastu, äratab pidevalt universumi imetlust ja austust. Kui päästetud kord vaatavad oma Lunastajale ja näevad Isa igavest au Tema näol; kui nad silmitsevad Tema trooni, mis kestab igavesti, ja teavad, et Tema kuningriigil ei ole lõppu, siis alustavad nad taas vaimustatult laulu: “Väärt, väärt on Tall, kes oli tapetud ja on lunastanud meid Jumalale oma kalli verega!” (Ilm 5:12) EGW “Suur võitlus”
