Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Looja armastuses
Päike, mis paistab maa peale ja paneb kogu looduse särama, kuu kummaline, pühalik hiilgus, hunnitu taevalaotus, mis on säravate tähtedega kaunistatud, vihmahood, mis värskendavad maad ja panevad taimed õilmitsema, looduse kenad objektid oma mitmekülgses külluses, kõrged puud, põõsad ja taimed, õõtsuv vili, sinine taevas, roheline maa, päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine – kõik kõnelevad inimesele tema Looja armastusest.
Ta on ühendanud end meiega kõigi nende taevas ja maa peal olevate märkide abil. Ta valvab meie üle suurema õrnusega kui ema oma raskustes last. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Edu sõltub Jumalast
Päästmistöö on lähedane koostöö kahe poole vahel – koostöö Jumala ja kahetseva patuse vahel. See töö on vajalik õigete põhimõtete kujundamiseks iseloomus. Inimene peab tegema tõsiseid jõupingutusi, et võita kõik, mis takistab tal saavutada täiuslikkust. Kuid tema edu sõltub täielikult Jumalast. Inimlikest püüetest ei piisa. Ilma jumaliku väe abita ei saavutata midagi. Jumal tegutseb ja inimene tegutseb. Vastupanu kiusatusele peab lähtuma inimesest, kes omakorda peab saama selleks väge Jumalalt. Ühelt poolt on lõpmatu tarkus, kaastunne, jõud; teiselt poolt – nõrkus, patusus, absoluutne abitus.
Jumal soovib, et õpiksime ennast valitsema. Kuid Ta ei saa meid aidata ilma meiepoolse nõusoleku ja kaastööta. Jumalik Vaim tegutseb inimesele antud võimete ja jõudude kaudu. Iseenesest pole me võimelised viima oma eesmärke, soove ega kalduvusi kooskõlla Jumala tahtega. Kui me aga tahame, et meile antaks tahtmist, siis teostab Õnnistegija selle meie eest, lükates “ümber kõik kõrgistused, mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla”. (2Kr 10:5) EGW “Apostlite teod”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”
