Minu juht ja abimees
Igale laevale, mis merel seilab, on vaja ühte jumalikku tüürimeest. Aga kui algab torm, lükkavad mõned tüürimehe üle parda, usaldades oma laevukese teiste inimeste kätesse või püüdes seda ise juhtida. Tavaliselt järgneb sellele õnnetu laevahukk ning inimesed süüdistavad tüürimeest, et see laeva niivõrd ohtlikes vetes laseb seilata. Ärge siduge end inimlike asjadega, vaid öelge: “Issand on mu abimees – ma ootan Tema nõuandeid ja täidan Tema tahet.” Võimatu on täiustuda inimlikke vahendeid kasutades, ilma jumaliku valguseta. Ka Egiptuse jumalad ei suutnud päästa inimesi, kes neid usaldasid. … Tegutsegem jumaliku juhtimise järgi.
Kristus on sind välja valinud. Sa oled lunastatud Talle kalli verega. Palveta, et see veri ka sinu puhul tõhus oleks. Ütle Talle: “Ma kuulun Sulle, kuna Sa lõid mu. Ma kuulun Sulle, kuna Sa lunastasid mu. Ma palun Sind, oo Jumal, et Sina õpetaksid mind. Olen teinud lepingu, et püüdlen jumaliku iseloomu poole ja teen Sinust oma juhataja ja nõuandja – oled osa igast plaanist minu elus. Seepärast – õpeta mind!” Olgu Jumala au see, millele sa kõigepealt mõtled. … Saagu iga su tegu pühitsetud läbi püüdluste teha Jumala tahet, et sinu mõju ei juhataks kedagi keelatud teedele. EGW “Usk, millest ma elan”
Jumala ligiolek
Ühes kõige kaunimas ja lohutavamas prohvetikuulutuses viitab Jesaja pilve- ja tulesambale, kujutades selliselt Jumala hoolitsust oma rahva eest suures lõpuvõitluses kurjuse jõududega: “Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks. Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:5, 6) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Selgitav mõttetera
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. (Õp 28:14)
- Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel! (Ps 119:2.3)
- Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis. (Õp 14:21)
- Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18)
- Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost. (Js 56:2)








