Võitja
Väljend “kes võidab” näitab, et igaühel meist on midagi võita. Võitja riietetakse Kristuse õiguse valgesse rüüsse ning tema kohta on kirjutatud:
Oh missugune eesõigus on olla võitja, nii et Päästja ise esitleb meie nime Isale! Ja kui meid võitjatena valgete rõivastega riietatakse, tunnustab Issand meie ustavust sama kindlasti nagu varakristliku koguduse päevil. Me käime koos Temaga valgeis rõivas, sest Tema lepitava ohvri kaudu arvatakse meid selle vääriliseks.
Võitjaks saamine tähendab palju. Vaenlase ja kõigi tema kurjade jõudude ahistamisele tuleb kindlalt vastu seista. Peame olema iga hetk valvel. Mitte korrakski ei tohi me kaotada silmist Kristust ja Tema väge meid katsumusetunnil päästa. Meie käsi peab olema Tema käes, et Tema võimas vägi võiks meid hoida. …
Tõeline Tunnistaja teatab: ” Ennäe, ma avasin su ees ukse.” (Ilm 3:8)
Tänagem Jumalat südame, hinge ja häälega ning õppigem lähenema Talle nagu avatud ukse kaudu, uskudes, et võime oma palvetega vabalt tulla ning Tema kuuleb ja vastab. Kui meil on elav usk Tema väesse aidata, siis saame jõudu, et võidelda Issanda võitlusi kindla teadmisega, et võidame. EGW “Te saate väe”
26.-28. juunil vaimulik lastelaager
26.-28. juunil toimub 7-12 aastastele lastele Põltsamaa linna vaimulik lastelaager “Meie, kangelased”.
Tegemist on linnalaagriga, kuhu ootame kõiki lapsi toredalt aega veetma. Laager on tasuta!
Laagrit korraldavad Põltsamaa Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse lastetöö õpetajad.
Helena Nõmmik, tel: 5123836 – lastetöö juht
Kalle Daniel, tel: 56612596
Jumala Sõna avardav mõttetera
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”








