Seaduste andmine
Kogu Iisraeli kõrberännaku aja oli Kristus pilve- ja tulesambas nende Juht. Neile anti sümbolid, mis osutasid tulevasele Päästjale, kuid nendega oli päevast-päeva Päästja ise, kes andis Moosesele rahva jaoks korraldusi. Seda Päästjat esitati neile ainsa õnnistuste allikana.
Mooses kirjutas selle tõotuse koos Issandalt saadud sõnadega, mida täitma nad kohustusid, raamatusse. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õppides Kristuselt
Kristus oli suurim õpetaja, keda maailm on eales näinud. Ta andis inimesele teadmisi otse taevast. Tema antud õppetunnid on meile vajalikud nii siinses kui ka tulevases elus. Tema asetab meie ette elu tõelised eesmärgid ning viisi, kuidas me võime neid saavutada.
Kristuse kooli ei lõpeta selle õpilased iialgi. Õpilaste hulgas on nii noori kui vanu. Taevase Õpetaja juhiste järgijad arenevad jätkuvalt tarkuses, iseloomupuhtuses ja õilsuses ning selliselt valmistatakse neid ette astuma kõrgemasse kooli, kus areng jätkub läbi igaviku.
Igavene Tarkus asetab meie ette elu suuri õppetunde, kohustuste ja õnne õppetunde. Neid on sageli raske omandada, kuid ilma nendeta ei saavuta me tõelist edu. Need võivad tähendada meie jaoks pingutusi ja pisaraid ning isegi kannatusi, ent me ei tohi lüüa vankuma ega väsida. Lõpuks kuuleme me Meistri kutset: “Mu laps, astu kõrgemale.” …
Iga võimet ja omadust, millega Looja on inimlapsi varustanud, tuleks rakendada Tema austuseks. See on võimete ja omaduste kõige pühamaks, puhtamaks ja õnnelikumaks väljenduseks. Kui usku hoitakse esikohal, on iga edusamm teadmiste saavutamisel või mõistuse harimisel samm inimliku ühtesulamisel jumalikuga, ajaliku liitumisel ajatuga. EGW “Elu tänasel päeval”
Head mõtted
Julgustav mõttetera
Näide Joosua elust
Mooses oli surnud, kuid tema mõju ei surnud koos temaga. See elas edasi rahva südames. …
Nüüd tunnistati Iisraeli juhiks Joosua. Ta oli pälvinud au peamiselt sõjamehena ning tema võimed ja voorused olid eriti väärtuslikud rahva ajaloo sel perioodil. Ta oli vapper, otsusekindel, püsiv ja tarmukas, äraostmatu ning vaba isekatest huvidest tema hoolde usaldatud inimeste eest seismisel. Ennekõike aga innustas teda elav usk Jumalasse. Selline oli mees, keda Jumal oli valinud juhtima Iisraeli tõotatud maale. Kõrberännaku ajal oli ta tegutsenud Moosese lähima võimutäiturina, kelle tagasihoidlik vaikne ustavus oli osutunud vankumatuks siis, kui teised lõid kõhklema; ta seisis kindlameelselt tõe eest ohtlikel aegadel. Selliselt tõendas ta oma sobivust Moosese järglasena juba enne, kui Jumal teda sellesse ametisse kutsus.
Joosua oli mõelnud eelseisvale tööle suure murega ning ennast usaldamata, kuid tema kartused kõrvaldas Jumala kinnitus: “Nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.” (Jos 1:5) EGW “Patriarhid ja prohvetid”








