Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Kartke ainult Issandat ja teenige teda ustavalt kõigest südamest, sest vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud!” (1Sm 12:24)
Jumala Sõna avardav mõttetera
Jumala tõe päike on valgustanud meid ja me peame peegeldama seda valgust pimeduses kõndijate teele. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Piiblisalm
“Võit on Issanda käes.” (Õp 21:31)
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õppides Kristuselt
Kristus oli suurim õpetaja, keda maailm on eales näinud. Ta andis inimesele teadmisi otse taevast. Tema antud õppetunnid on meile vajalikud nii siinses kui ka tulevases elus. Tema asetab meie ette elu tõelised eesmärgid ning viisi, kuidas me võime neid saavutada.
Kristuse kooli ei lõpeta selle õpilased iialgi. Õpilaste hulgas on nii noori kui vanu. Taevase Õpetaja juhiste järgijad arenevad jätkuvalt tarkuses, iseloomupuhtuses ja õilsuses ning selliselt valmistatakse neid ette astuma kõrgemasse kooli, kus areng jätkub läbi igaviku.
Igavene Tarkus asetab meie ette elu suuri õppetunde, kohustuste ja õnne õppetunde. Neid on sageli raske omandada, kuid ilma nendeta ei saavuta me tõelist edu. Need võivad tähendada meie jaoks pingutusi ja pisaraid ning isegi kannatusi, ent me ei tohi lüüa vankuma ega väsida. Lõpuks kuuleme me Meistri kutset: “Mu laps, astu kõrgemale.” …
Iga võimet ja omadust, millega Looja on inimlapsi varustanud, tuleks rakendada Tema austuseks. See on võimete ja omaduste kõige pühamaks, puhtamaks ja õnnelikumaks väljenduseks. Kui usku hoitakse esikohal, on iga edusamm teadmiste saavutamisel või mõistuse harimisel samm inimliku ühtesulamisel jumalikuga, ajaliku liitumisel ajatuga. EGW “Elu tänasel päeval”
