Näeme ennast Kristuse valguses
Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.
Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.
Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Sõltumine Jumalast
Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.
Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”
Keskne tõde
Evangeeliumi suur keskne tõde on see, et Kristus löödi pattude lepitamiseks risti, ning selle ümber koonduvad kõik muud tõed. Kõik teised tõed sõltuvad sellest suurest tõest.
Õigesti mõistetuna saavad kõik tõed oma väärtuse ja tähtsuse seosest selle tõega. Apostel Paulus tõstab selle tõsiasja esile kuninglikus väärikuses. Ta meenutab kõigile Sõna õpetajatele, kui oluline on näidata hingedele Kristust kui ainsat pääseteed. “Aga mulle olgu olemata,” ütleb ta, “et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale”. (Gl 6:14)
Ärgu püüdku keegi oma meeli iseenese külge köita. Jumal ise on oma koguduse Rajaja ning meil on Tema muutmatu tõotus, et Tema ligiolek ja kaitse on ustavatega, kes elavad Tema nõuannete järgi. Kristus peab olema esimene aegade lõpuni. Tema on elu, jõu, õiguse ja pühaduse allikas. Seda kõik on Ta neile, kes kannavad Tema iket ning õpivad Temalt, kuidas olla tasane ja alandlik. EGW “Pilk ülespoole”
Läbikäimine Jumalaga
Läbikäimine Jumalaga õilistab meie elu ja iseloomu. Inimesed näevad siis meist – nagu nad nägid jüngritest – et oleme olnud Jeesusega.
See annab meie tööle väe, mida miski muu ei saa anda. Me ei saa endale lubada sellest väest ilma jääda. Meie elul peab olema kaks külge: ühelt poolt mõtiskluse ja vaikse palve elu, teiselt poolt elu täis aktiivsust ja tõsist tööd. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Mõjujõud
Mõjujõud on talent ning see on jõud headuse kasuks, kui meie teenimises on Jumala läidetud püha tuli. Püha elu mõju on tunda kodus ja kaugemal. Praktiline heldemeelsus, enesesalgamine ja eneseohverdamine inimese elus avaldavad head mõju kõigile, kellega ta kokku puutub. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
