skip to Main Content
08veebr. 21

Helde meelsus

Helduse vaim on taeva vaim. See vaim ilmneb kõige eredamalt Kristuse ohvris ristil. Meie eest andis Isa oma ainusündinud Poja. Kristus aga, olles andnud kõik, mis Tal anda oli, andis seejärel enda, et inimene võiks saada päästetud. Kolgata rist peaks äratama igas Õnnistegija järelkäijas heldemeelsust. Põhimõte, mida illustreerib rist, on – anda, pidevalt anda. EGW “Apostlite teod”

06veebr. 21

Näeme ennast Kristuse valguses

Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.

Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.

Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”

02veebr. 21

Sõltumine Jumalast

Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.

 Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”

Piiblisalm

Hüved Jumalalt

Jumal on andnud sulle sinu talendid. Ta on valinud sind täitma kohustusi, mitte sellepärast, et sul on põhjalik haridus, mitte sellepärast, et sa oled osav kõnemees või geniaalse intellektiga; Ta valis sind sellepärast, et sa käid Tema armu läbi alandlikult koos Jumalaga ja ilmutad ustavust kõige vähemas.

Jeesus annab oma hüvesid oma teenijatele igal ajastul. Põlvkond põlvkonna järele on kogunenud pärilik vara, talendid on kasutades tublisti kasvanud ning need on meile pärandatud. EGW “Pilk ülespoole”

Salajases palvepaigas

Mitte kunagi ei tohiks Piiblit uurida ilma palveta. Enne kui avame selle leheküljed, peaksime paluma Püha Vaimu valgustust, ja see antakse meile. Kui Naatanael tuli Jeesuse juurde, hüüatas Jeesus: “Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet!” Naatanael küsis temalt: “Kust sa mind tunned!” Jeesus vastas: “Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.” (Jh 1:47, 48)

Jeesus näeb ka meid salajases palvepaigas, kui palume temalt valgust mõistmaks, mis on tõde. Inglid valgusemaalt on nendega, kes alandliku südamega otsivad jumalikku juhtimist. EGW “Tee Kristuse juurde”

Ära kunagi kaota lootust

Jumala lapsed ei ole jäetud üksi ega kaitseta. Palve paneb liikuma Kõikvõimsa käsivarre. Palve kaudu nad “vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe” – peaksime teadma, mida see tähendab, kui kuuleme usu nimel surnud märtritest -, “tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33, 34) Kui me anname oma elu Tema teenistusse, siis ei saa me kunagi sattuda olukorda, milleks Jumal valmis ei ole.

Ükskõik missugune on meie olukord, meil on Teejuht, kes näitab teed; missugune ka ei oleks meie kimbatus, meil on kindel Nõuandja; ükskõik missugune ei oleks meie kurvastus, kaotus või üksindus, meil on kaastundlik Sõber. Kui me oma teadmatuses eksime, ei jäta Kristus meid maha. Me kuuleme Tema häält, mis selgelt ja arusaadavalt ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu.” (Jh 14:6) EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Back To Top