Jumala laste ühtsus
Harva on kaks inimest täiesti sarnased. Nii inimeste keskel kui ka looduses valitseb mitmekesisus. Jumala laste ühtsus erinevustes – armastuse ja hoole näitamine erinevustele vaatamata – on tunnistuseks, et Jumal saatis oma Poja siia maailma patuseid päästma.
Ühtsus, mis valitseb Kristuse ja Tema õpilaste vahel, ei hävita kellegi isikupära. Ollakse üks meelsuselt, eesmärkidelt ja iseloomult, kuid mitte isiksuselt. Saades osa Jumala Vaimust ning alludes Jumala seadusele, saab inimene osa jumalikust loomusest. Kristus viib oma järgijad elavasse ühendusse enda ja Isaga. Püha Vaimu töö kaudu inimmõistuse juures saab inimene täiuslikuks Kristuses Jeesuses. Ühtsus Kristusega loob ühtsusesidemed ka üksteise vahel. See ühtsus on maailmale kõige paremaks tõendiks Kristuse suurusest ja väärtusest ning Tema jõust patte võita.
Pimeduseväed ei suuda midagi usklike vastu, kes armastavad üksteist, nagu Kristus on neid armastanud; kes keelduvad võõrdumisest ja tülidest; kes seisavad koos; kes on lahked, viisakad ja õrnasüdamelised ning peavad kalliks usku, mis töötab armastuse läbi ning puhastab hinge. Meil peab olema Kristuse Vaim, muidu ei ole me Temast.
Ühtsuses on jõud, eraldumises aga nõrkus.
Mida tihedam on meie liit Kristusega, seda tugevam on meie ühendus üksteisega. Ebakõlad ja sallimatus, isekus ja uhkus võistlevad ülemvõimu pärast. Nad on jagunenud südame viljad, mis on avatud hingevaenlase meelitustele. Saatan juubeldab, kui ta on suutnud külvata lahkarvamusi.
Ühtsuses on elu. Selles peitub vägi, mida ei saa kuidagi võita. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Piiblisalm
“Siis Issand ütles Moosesele: “Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust? Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!” Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.” (2Ms 16:28-30)
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel. Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi. (Ps 128:1.2)
- Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. (Ps 84:5)
- Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal. (Ps 106:3)
- Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. (Ps 40:5)
- Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti. (Ps 146:5.6)
Jeesus inimesena
Jeesus talus alandust, häbi ja etteheiteid, mis õigusega oleks pidanud osaks saama patusele. Ta oli taeva Valitseja, Aukuningas, ta oli Isaga võrdne, kuid ikkagi riietas Ta oma jumalikkuse inimlikkusega, et inimlikkus võiks puudutada inimkonda ja jumalik võiks haarata kinni jumalikust. Kui Ta oleks tulnud inglina, ei oleks ta saanud koos meiega osa kannatustest, Teda ei oleks kiusatud kõiges samamoodi nagu meid, Tal ei saaks olla kaastunnet meie hädade suhtes. Ent Ta tuli meie inimlikkusse rüütatult, et ta võiks meie asendaja ja tagatisena võita meie eest kurjusevürsti ning teha meist oma teenete kaudu võitjad.
Kolgata risti varjus seistes täidab meie südant Tema armastuse sisendus. Kui vaatan Temale, kellest minu patud läbi tungisid, tuleb minu peale inspiratsioon ülevalt ning see inspiratsioon võib Püha Vaimu kaudu tulla igaühe peale teist. Kui te ei võta Püha Vaimu vastu, ei saa teil olla hinges Jumala armastust, kuid elava ühenduse kaudu Kristusega oleme täidetud armastuse, innukuse ja tõsise tahtega. EGW “Te saate väe”








