Päästmise rõõm
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimese ülestõstmises ja lunastamises. Selle eest ei pidanud ta kalliks isegi oma elu, vaid talus risti häbist hoolimata. Samuti on inglid hõivatud tööga teiste õnne heaks. See on nende rõõm. See, mida omakasupüüdlik süda peaks alandavaks – nende aitamine, kes on armetud ja viletsad, igati madalal tasemel, nii iseloomult kui ühiskondlikult positsioonilt –, on patuta inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim valitseb taevast ja on taevaliku õnne põhiolemus. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail selles töös, mida nad teevad.
Kui südames valitseb Kristuse armastus, on see nagu hea lõhn, mida ei saa varjata. Selle püha mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades ja innustab neid, kes hukkumas, jooma eluvett. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
Lähemale Jeesusele
Mida lähemal oleme Jeesusele, mida selgemini näeme Tema iseloomu puhtust, seda selgemini näeme ka patu äärmist patusust ning seda vähem soovime ülistada iseennast. Meie hing tunneb siis pidevat igatsust Jumala järele ja me tunnistame pidevalt, tõsiselt, südamest oma patte ning alandume südamest Tema ees. Meie kristliku elu igal sammul muutub meie meeleparandus sügavamaks. Me teame, et meie jõud seisneb ainult Kristuses ning me tunnistame koos apostliga: “Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.” “Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, kelle läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Rm 7:18; Gl 6:14) EGW “Apostlite teod”
Perekond
Jumal pühitses esimese abielu. Nii on see korraldus antud universumi Looja poolt. “Kõikide juures olgu abielu au sees.” (Hb 13:4) See oli üks esimestest Jumala andidest inimesele ja see on üks kahest seadmisest, mida Aadam peale langemist tõi Paradiisist kaasa. Kui jumalikke põhimõtteid tunnustatakse ja ollakse neile kuulekad, siis on abielu õnnistuseks. See kaitseb inimsoo puhtust ja õnne, kannab hoolt inimese sotsiaalsete vajaduste eest ja õilistab kehalist, vaimset ja moraalset olemust.
Perekonnaside on kõige lähedasem, õrnem ja püham kõigist sidemetest maa peal. See määrati inimsoole õnnistuseks. See on õnnistuseks seal, kus abieluleping on sõlmitud arukalt, jumalakartuses ja vastutustundega.
Iga kodu peaks olema armastuse asupaigaks, kohaks, kus viibivad Jumala inglid, avaldades õrna, pehmendavat mõju vanemate ja laste südametele.
Meie kodud peavad olema Peeteliks, meie südamed – templiks. Kui hinges elab Jumala armastus, on seal alati rahu, õnn ja rõõm. Laotage Jumala Sõna armastuses oma perekondade ette ja öelge: “Mida on Jumal rääkinud?” Ellen G. White raamat “Adventkodu”
Tõe Autor
Jeesus oli maailma valgus. Ta tuli lootuse ja päästekuulutusega Jumala juurest Aadama langenud laste juurde. Kui inimesed vaid Teda oma isikliku Päästjana vastu võtaksid, tõotab Ta taastada neis Jumala kuju ja korvata kõik, mis on patu tõttu kaduma läinud. Ta esitas inimestele tõde, ilma et sellesse oleks ühtki eksituse lõime punutud. Kui Ta õpetas, kõlasid Tema sõnad autoriteetselt, sest Ta rääkis kindla tõetundmisega.
Kristus on kogu tõe Autor. Iga nutikas idee, iga tark mõte, iga inimeste suutlikkus ja talent on Kristuse and. Ta ei laenanud inimestelt uusi mõtteid, sest kõik on pärit Temalt. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Eluvee allikas
Kristluse õiged põhimõtted avavad kõigile õnneallika, mille kõrgus ja sügavus, pikkus ja laius on mõõtmatud. Kristus meis on eluallikas, mis voolab igavesse ellu. See on alaline allikas, millest kristlane saab soovi korral juua, ja see läte ei ammendu iial. EGW “Tunnistused kogudusele”
