Mäejutlus: õige paastumine. Tõeline varandus.
Kohtume taas hingamispäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Põltsamaa adventkoguduse palvelas. Kõik on oodatud!
Mõju on talent
Viska kivike järve ja tekib laine, siis veel üks ja veel ning mida suuremaks need muutuvad, seda kaugemale nad ulatuvad, kuni kaldani välja. Nii on ka meie mõjuga. See avaldab väljaspool meie teadmist või kontrolli teistele õnnistavat või needvat mõju.
Iseloom on vägi. Tõe vaikne tunnistus, isetu ja jumalakartlik elu kannab endas peaaegu vastupandamatut mõju. Ilmutades oma elus Kristuse iseloomu, teeme Temaga koostööd hingede päästmise töös. Me saame Temaga koostööd teha ainult siis, kui meie elus ilmneb Tema iseloom. Ja mida laiem on meie mõjupiirkond, seda enam head võime teha. Kui need, kes väidavad end Jumalat teenivat, järgivad Kristuse eeskuju, rakendades oma igapäevaellu Seaduse põhimõtteid; kui iga tegu annab tunnistust sellest, et nad armastavad Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, siis on kogudusel vägi liigutada maailma.
Ainult Jumala armu läbi võime mõju talenti õigesti kasutada. Meis enestes pole midagi, millega saaksime teisi headuse poole tõmmata. Kui mõistame oma abitust ja vajadust jumaliku väe järele, siis ei usalda me ennast. Me ei tea, milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua järgmine päev, tund või hetk ning me ei tohi iial alustada päeva, ilma et pühendaksime oma tegemised taevasele Isale. Tema inglid on määratud meie üle valvama ja kui usaldame end nende valve alla, siis on nad iga ohu ajal meie paremal käel. Kui oleme teadmatult vale mõju avaldamise ohus, siis on inglid meie kõrval, juhtides meid paremasse suunda, valides meie eest sõnu ja mõjutades meie tegevust. Nii võib meie mõju olla vaikne, alateadlik, kuid võimas vägi, mis tõmbab teisi Kristuse ja taevase maailma poole. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kes sind juhib?
Maa peal elades ei teinud Kristus enda jaoks plaane. Ta aktsepteeris Jumala plaane enda jaoks ning Isa avas Talle need päev päeva järel. Seega peame sõltuma Jumalast, et meie elu võiks olla Tema tahte lihtne täideviimine. Kui me pühendame oma teed Temale, siis juhib Ta meie samme.
Liiga paljud teevad säravat tulevikku kavandades suure vea. Lase Jumalal enda eest kavandada. Usalda nagu väike laps Tema juhtimist, kes “hoiab oma vagade jalgu.” (1.Sm 2:9) Jumal ei juhi oma lapsi iial muudmoodi, kui nad ise valiksid, kui nad näeksid lõppu algusest ja mõistaksid selle eesmärgi au, mida nad koostöös Temaga täidavad. EGW “Tervise teenistuses”
Tänulik süda
Need, kes mõtisklevad Jumala suure halastuse üle ega unusta ära Tema väiksemaidki ande, panevad “rõõmu endale vööks” ning “laulavad Issandale oma südames.” Meil tuleks pidevalt tänada Jumala käest saadavate igapäevaste õnnistuste eest ja ennekõike selle eest, et Jeesuse surm on teinud meile võimalikuks taeva ja õnneliku elu. Missugust halastust ja võrratut armastust on Jumal osutanud meie, kadunud patuste vastu, sidudes meid endaga, et oleksime Tema omad! Millise ohvri on meie Lunastaja toonud selleks, et meid võiks nimetada Jumala lasteks! Meil tuleks ülistada Jumalat selle õnnistatud lootuse eest, mida pakub lunastusplaan! Meil tuleks ülistada Teda taevase pärandi eest ning Tema rikkalike tõotuste eest; selle eest, et Jeesus elab meie eest lepitust tehes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Rahu ja rõõm teenimises
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlikest motiividest, väljastpoolt kohustusi, on ebakindel, tasakaalutu, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ning mure. Kuid Jumala teenimine toob rõõmu ja rahulolu, kristlast pole jäetud käima ebakindlatel radadel, teda pole jäetud asjatute murede ega pettumuste saagiks. Kuigi me ei saa osa selle elu naudingutest, võime siiski olla rõõmsad, vaadates tulevasele elule. Juba siin võivad kristlased rõõmustada ühenduse üle Kristusega; nad võivad osa saada tema armastuse valgusest ja tema läheduse alalisest troostist. EGW “Tee Kristuse juurde”
Armuline Jumal
Eriti tänapäeval, maailma ajaloo lõppjärgus, nõuab Issand oma lastelt järeleandmatut valvsust. Ehkki võitlus on raugematu, ei jäeta kedagi võitlema üksi. Inglid aitavad ja varjavad neid, kes on alandlikud Jumala ees. Issand ei peta kunagi inimest, kes Temale loodab. Kui Tema lapsed tõmbuvad kurja eest varju otsides Tema ligi, tõstab Ta kaastundes ja armastuses lipu kaitseks vaenlase vastu. “Ärge puutuge neid,” ütleb Ta, “sest nad on minu omad. Ma olen neid märkinud oma peopesadesse.” EGW “Prohvetid ja kuningad”
Elu kuulekuses
Kristuse nimel palumine tähendab palju. See tähendab, et me peame omaks võtma Tema iseloomu ja meelsuse ning tegema Tema tegusid. Päästja tõotus on tingimuslik. “Kui te mind armastate,” ütles Ta, “siis pidage minu käsusõnu.” Ta päästab inimesi mitte koos pattudega, vaid pattudest; ja need, kes Teda armastavad, näitavad oma armastust kuulekusega.
Tõeline sõnakuulmine lähtub südamest. See on harmoonia Kristusega. Kui me Talle allume, siis samastab Ta oma mõtted ja eesmärgid meie omadega; meie mõtted ja tunded vormuvad Tema tahte järgi nii, et kuuletudes Temale, kuuletume me ühtlasi oma südame soovile. Meie õilistatud ja pühitsetud tahe leiab, et ülim rõõm on teenida Jumalat. Kui me tunneme Jumalat nii, nagu meil on võimalus Teda tunda, siis on meie elu pidev sõnakuulmise elu. Kui õpime mõistma Kristuse iseloomu ja oleme ühenduses Jumalaga, muutub patt meile vastikuks. Nii nagu Kristus inimesena täitis käsku, nii täidame ka meie, kui me juurdume jõuallikas. EGW “Ajastute igatsus”