Üksnes Jumalas on pääste
Jumal ütleb oma rahva kohta: “Otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama Tema maal! Tõesti kui hea ja ilus see on!” (Sk 9:16.17) Lunastatute ülendamine on igavene tunnistus Jumala armust. “Et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.” “Et Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks… taevastele valitsustele ja võimudele ajastute ettemääramise järele, mille Ta teostas Kristuses Jeesuses meie Issandas.” (Ef 2:7, 3:10.11)
Kristuse lunastustöö mõistab Jumala valitsuse õigeks. On selge, et kõikvõimas Jumal on armastuse Jumal. Saatana süüdistused on ümber lükatud, tema olemus paljastatud. Mäss ei saa puhkeda enam kunagi. Patt ei saa enam iialgi tungida universumisse. Kõik on igavesteks aegadeks kaitstud langemise eest. Armastuse eneseohverduse kaudu on maa ja taeva elanikud seotud oma Loojaga lahutamatus liidus. EGW “Ajastute igatsus”
Pidev kasvamine
Seemne idanemine kujutab vaimuliku elu algust ning taime arenemine on kristliku kasvu kaunis võrdkuju. Nii nagu looduses, on ka armus – ilma kasvuta pole elu. Taim kas kasvab või sureb. Nii nagu taime kasv on vaikne ja märkamatu, kuid pidev, on ka kristliku elu areng. Meie elu võib igas arenguetapis olla täiuslik, aga kui Jumala eesmärk meis täitub, toimub lakkamatu edasiminek. Pühitsus on eluaegne töö, nii nagu tuleb juurde võimalusi ja kogemusi ning meie teadmised kasvavad. Me muutume tugevaks, et kanda oma kohustusi, ja meie küpsus on proportsionaalne meie eesõigustega. “Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!” (2Pt 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu lähtub Jumalast
“Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.” (Ps 104:24) Inimese kogu tarkus ja osavus ei suuda anda elu isegi väikseimale elavale looduses. Nii taimed kui loomad saavad elu vaid sellest elust, mida Jumal on andnud.
Samuti sünnib vaimulik elu inimsüdames ainult Jumalast lähtuvast elust. Kui inimene ei “sünni ülalt” (Jh 3:3), ei saa ta osa elust, mida Kristus tuli andma. Jumala tõotus on: “Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid. … Teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.” (Hs 36:26-28) EGW “Tee Kristuse juurde”
Õige elab usust
Usk, mis kinnitas Habakukki ja kõiki jumalakartlikke ning õigemeelseid inimesi noil raske katsumuse päevil, oli sama usk, mis hoiab ülal Jumala rahvast ka tänapäeval. Kristlasest usklik saab pimedaimatelgi hetkedel ja raskeimateski oludes toetuda kogu valguse ja väe allikale. Päev-päevalt saab usk Jumalasse uuendada tema lootust ja julgust. “Õige elab oma usust.” Jumalat teenides ei tarvitse meelt heita, kõhelda ega karta. Issand täidab ülikülluslikult Temale toetuvate inimeste suurimadki ootused. Ta annab neile tarkust nende mitmesuguste vajaduste kohaselt.
Me peame kalliks pidama ja arendama usku, millest on tunnistanud prohvetid ja apostlid – usku, mis haarab kinni Jumala tõotustest ning ootab, et Tema lahendaks asja Temale teada ajal ja viisil. Kindel prohvetlik sõna täitub lõplikult siis, kui meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus saabub kuningate Kuninga ja isandate Issandana. Ootamise aeg võib tunduda pikana, arakstegevad olukorrad võivad rõhuda hinge, paljud, keda usaldati, võivad teekonnal langeda. Kuid öelgem koos prohvetiga, kes püüdis julgustada Juudat enneolematu ärataganemise ajal: “Issand on oma pühas templis, Tema palge ees vaikigu kogu maa!” (Ha 2:20) Pidagem alati meeles rõõmustavat sõnumit: “Nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. … aga õige elab oma usust.” (Ha 2:3.4) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Avaruses
Selle asemel, et elada seal, kus on näha ainult inimeste kätetööd, kus vaatepildid ja helid sisendavad sageli halbu mõtteid, kus rahutus ja segadus toovad väsimust ja erutust, mine sinna, kus saad näha Jumala kätetööd. Leia vaimule rahu looduse ilus, segamatuses ja rahus. Lase pilgul puhata rohelistel väljadel, metsadel ja küngastel.
“Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.” (Ap 17:24-25)
Vaata üles sinisesse taevasse, mida ei varjuta linna tolm ja suits, ning hinga sisse taeva elustavat õhku. Mine sinna, kus sa saad linnaelu meelelahutustest ja lõbustustest eemal pakkuda lastele oma seltskonda, kus sa saad õpetada neid Jumalat tundma õppida Tema kätetöö kaudu ning harjutada rikkumatuks ja kasulikuks eluks. EGW “Tervise teenistuses”
Suur taaskohtumine
Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”








