Kummardamine Vaimus ja tões
Ehkki Jumal ei ela kätega tehtud templites, austab Ta siiski oma rahva kogunemisi oma ligiolekuga. Ta on tõotanud kohtuda nendega oma Vaimu läbi, kui nad kogunevad otsima Teda, tunnistama oma patte ja palvetama üksteise eest. Kuid need, kes kogunevad Teda kummardama, peavad loobuma kõigest kurjast. Kui nad ei kummarda Teda tões ja Vaimus ning pühalikkuse ilus, on nende kogunemine asjatu. Selliste kohta ütleb Issand: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel, ilmaaegu teenivad nad mind.” (Mt 15:8.9) Need, kes kummardavad Jumalat, peavad Teda “kummardama Vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.” (Jh 4:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ülempreester, meie isikuline eestkostja
Jumal ilmutas end oma Pojas isikuna. Jeesus, Isa au hiilgus “ja tema olemuse kuju” tuli isikulise Päästjana maailma. Isikulise Päästjana tõusis Ta taevasse. Isikulise Päästjana on Ta eestkostja taevastes õuedes. “Inimese Poja sarnasena” teenib Ta meie eest Jumala trooni ees. (Hb 1:3, Ilm 1:13) EGW “Tervise teenistuses”
Tõotuse vikerkaar
Tõotuse vikerkaar, mis ümbritseb taevast trooni, on igaveseks tunnistuseks sellest, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16)
Kogu universum teab, et Jumal ei jäta kunagi oma rahvast kurjusega üksi võitlema. Tema tugevus ja kaitse on tõotatud meile niikaua, kui püsib Jumala troon. “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29:11-13) EGW “Ajastute igatsus”
Meisterõpetaja eeskuju
Õppurit tuleks suunata nägema Jumalat kogu Tema loomistöös. Õpetajad peaksid jäljendama Meisterõpetaja eeskuju, kes kasutas inimestele tuttavaid olustikupilte selleks, et muuta oma õpetused lihtsamaks ja vajutada need kuulajaile paremini mällu.
Lopsakas lehestikus laulvad linnud, orgudes kasvavad lilled, majesteetlikud puud, viljakad põllud, tärkav oras, viljatu maapind, loojanguvärvid – kõike seda kasutas Kristus oma õppetundides. Ta sidus Looja nähtavad tööd inimestele lausutud elusõnadega, et kuulajad võiksid alati neid asju uuesti nähes meenutada tõe õppetunde, mida Ta näidetega oli sidunud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Uuendus
Ükski patukahetsus ei ole ehtne, kui see ei too kaasa uuendust. Kristuse õigus pole kate, mille alla peita ülestunnistamata ja mahajätmata patte; Kristuse õigus on elu põhimõte, mis muudab iseloomu ja kontrollib käitumist. Pühadus tähendab Jumalale tingimusteta allumist – täielikku südame ja elu alistamist taevastele põhimõtetele. EGW “Ajastute igatsus”
Tõelist armastust ei saa varjata
Jumala seadus on Tema iseloomu koopia. Kes väidavad, et järgivad seda seadust, kuid ei näita, et armastavad Jumalat südame, mõistuse ja jõuga, kes ei pühenda end täielikult Tema teenistusse, kes ei pea ei esimest nelja käsku, mis rõhutavad ülimat armastust Jumala vastu, ega ka viimast kuut käsku, mis käsivad omakasupüüdmatult armastada üksteist – need ei ole sõnakuulelikud lapsed.
Tõeline armastus Jumala vastu avaldab end alati. Seda ei saa varjata. Need, kes peavad Jumala käske tões, ilmutavad samasugust armastust nagu ilmutas Kristus oma Isa ja kaasinimeste vastu. See, kelle südames elab Kristus, näitab Kristust oma iseloomu ja tegudega usukaaslaste suhtes ja nende suhtes, keda on vaja tõetundmisele tuua. Ta näitab alati heade tegudega oma usu vilja, ilmutades Kristust armastavate sõnade ja halastustegudega. EGW “Pilk ülespoole”
Loomise imed
Looja kätest tulnud Maa oli imekaunis. Selle pinda liigestasid mäed, kingud ja tasandikud ning kristalsed jõed ja järved. Kõikjal õilmitsesid ilupõõsad ja kirendasid lilleaasad. Meie metsapuudest palju majesteetlikumad puud sirutasid oma kroone kõrgustesse. Õhk oli puhas ja kosutav. Kogu loodus oli kaunim kui kõige uhkema palee iluaed.
Pärast seda, kui oli loodud maa seda asustava rikkaliku looma- ja taimeriigiga, valmistas Looja oma loomistöö krooni – inimese – kelle jaoks Ta kauni maa oli teinud. Inimene sai kõige selle valitsejaks, mida ta silm nägi, sest Jumal ütles: “Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid … kogu maa üle… Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi.” (1Ms 1:26.27) Siin on selgesti esitatud inimkonna päritolu. Jumala poolt öeldu on nii selgesõnaline, et see ei anna alust ekslikeks järeldusteks. Jumal lõi inimese enda sarnaseks. Siin pole midagi müstilist ja öeldu ei jäta põhjust oletada, et inimene on arenenud järk-järgult taime- ja loomariigi madalamatest vormidest kõrgemale. Niisugune õpetus madaldab Looja töö inimese piiratud ettekujutuseni. Inimesed ihaldavad nii kirglikult Jumalat universumi valitseja kohalt kõrvaldada, et nad on valmis madaldama inimest ja röövima talt väärika päritolu. Jumal pani liikuma taevakehad maailmaruumis ja andis põllulilledele kaunid värvitoonid. Tema täitis taevad ja maa oma võimsa väe imedega. Ta soovis oma aulise loomistöö kroonida ning anda kaunile maale valitseja; Ta lõi olevuse, kes Looja kätetöö vääriline. Inimkonna sugupuu viib tagasi suure Loojani, mitte bakterite, molluskite ja neljajalgsete arenemisahelani. Ehkki mullast valmistatuna, oli Aadam siiski “Jumala poeg”. EGW “Patriarhid ja prohvetid”