Jumala eesmärk oma kogudusega
Kogudus on Jumalast määratud tööriist inimeste päästmiseks. Kogudus organiseeriti teenimiseks ning selle missiooniks on viia maailmale evangeeliumi. Juba algusest peale oli Jumala plaan, et Tema koguduse kaudu peegelduks maailmale Tema õnnistuse täius. Koguduseliikmed, keda Ta on pimedusest oma imelise valguse juurde kutsunud, peavad ilmutama Tema au. Kogudus on Kristuse armu rikkuste varakamber; koguduse kaudu saab lõpuks ilmsiks isegi “taevalistele valitsustele ja võimudele” Jumala armastus selle täielikul ja lõplikul kujul (Ef.3,10).
“Millega võiksime võrrelda Jumala riiki?” küsis Kristus, “missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?” (Mrk.4,30). Kristus ei saanud kasutada võrdumina maailma kuningriike. Ilmalikus ühiskonnas ei leidunud midagi, millega oma kogudust võrrelda. Maised kuningriigid tõusevad võimule füüsilise jõu abil; Kristuse riigis on aga kõigist lihalikest relvadest, kõigist vägivallavahendeist loobutud. See on riik, mis peab inimkonda ülendama ja õilistama. Jumala kogudus on püha elu kool, millele on valatud välja Püha Vaim ning mis on täidetud erinevate andidega. Selle kooli liikmed peavad leidma oma õnne nende õnnes, kellele nad on abiks ja õnnistuseks.
Imeväärne on töö, mille Issand oma plaani kohaselt koguduse kaudu teostada kavatseb, et austada oma nime. Seda tööd on kujutatud Hesekieli nägemuses tervistava toimega jõest nii: “Need veed voolavad idapoolseile aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi! Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu see jõgi iganes tuleb, virguvad ellu… Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed on terviseks!” (Hes.47,8-12).
Juba algusest on Jumal töötanud oma rahva kaudu, et tuua õnnistusi maailmale. Muistsetele egiptlastele tegi Jumal eluallikaks Joosepi, kelle vagaduse tagajärjel säilis terve see rahvas. Taanieli kaudu päästis Jumal Baabüloni tarkade elu. Need päästmised on võrdkujud; nad illustreerivad vaimulikke õnnistusi, mida pakuti maailmale ühenduse kaudu Jumalaga, keda Joosep ja Taaniel teenisid. Igaüks, kelle südames elab Kristus, igaüks, kes ilmutab maailmale Tema armastust, on Jumala kaastööline inimkonna õnnistuseks. Sedamööda, kuidas ta võtab Õnnistegijalt vastu armu, et seda edasi anda teistele, voolab kogu Tema olemusest välja vaimuliku elu hoovus.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
Põltsamaa Adventkogudus 100
Käesolev aasta on olnud eesti rahvale märgiline aasta – Eesti Vabariik tähistas oma 100. aastapäeva. Kuid peale meie isamaa on teisigi institutsioone, kes on jõudnud sama olulise tähiseni. Nende seas tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ka Põltsamaa adventkogudus.
Koguduse rajamisel kandis suurimat rolli pastor August Klement, kes oli sündinud 1869. aastal Tapikul ja õppinud mõned aastad Põltsamaa mõisakoolis. Elurännak oli teda viinud mitmele poole – 1917 vabanes ta Siberi vangistusest, kuhu Vene keisrivõim oli ta usulise tegevuse pärast saatnud. Pärast vabanemist suunas kiriku juhtkond ta tööle Põltsamaale ning esimesed ristimised toimusidki 1918. aastal, millest algas ka Põltsamaa adventkoguduse lugu.
Möödunud saja aasta jooksul on kogudus Põltsamaa linnas asunud mitmes paigas: alustuseks Jõgeva maanteel, lisaks on ruume renditud ka V. Kingissepa (praegune Lossi) ja Kooli tänaval. Oma praegusesse asukohta Kreutzwaldi tänaval jõudis kogudus 1958. aastal, kui oma maja müüs kogudusele endine kogudusetööline Gustav Rudi. Seega täitub ka kogudusemajal tänavu ümmargused 60 aastat.
Koguduse liikmeskond pole läbi aegade olnud eriti suur, kuid see on alati olnud elujõuline ja teotahteline. Jõudumööda on püütud panustada ka kogukondlikku tegevusse, millest ehk silmapaistvamad tegevused on olnud perekond Maureri korraldatud Kuuri talu järvekontserdid Võisikul ja kooli algust tähistav heategevuslik kogupereüritus „Talvele vastu”.
Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva üritused toimuvad laupäeval, 11. augustil. Hommikul kell 10.00 toimub piiblitund ja sellele järgnev koguduse ajaloo ülevaade oma palvelas Kreutzwaldi 1. Päeval kell 15.00 on planeeritud noorteorkestri vabaõhukontsert Roosisaarel. Kell 17.00 toimub pidulik kontsert-jumalateenistus Põltsamaa Niguliste kirikus.
Põltsamaa adventkoguduse soov linna- ja vallarahvale on, et me kõik võiksime jätkuvalt rõõmu tunda oma vaiksest ja mõnusast aedlinnast ning kogeda igal päeval Kõigekõrgema hoidvat ja õnnistavat kätt! Kohtumiseni juubeliaastapäeva teenistustel, kuhu olete kõik oodatud!
Rein Kalmus
Põltsamaa adventkoguduse pastor
Elu ühenduses taevaga
Suur Meisterkunstnik kujundas kauni liilia, suurepärasema kui Saalomoni kuninglikud ehted. Kui palju enam hoolitseb Jumal inimeste eest, kes on Tema kuju ja au. Ta igatseb näha oma lastes Tema sarnast iseloomu. Nii nagu päikesekiired toovad esile lillede värvivarjundid, nii annab Jumal inimhingele oma iseloomu ilu.
Kõik, kes valivad Kristuse armastuse, õiguse ja rahu ning hindavad neid üle kõige, on ühenduses taevaga. Siis kuuluvad neile ka kõik maiseks eluks vajaminevad õnnistused. Jumala raamatus, eluraamatus on igal inimesel oma lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas meie eluloo kõik üksikasjad. Jumalal on oma lapsed alati meeles. EGW “Ajastute igatsus”
Seadus kirjutatuna armastavasse südamesse
Pane tähele, et sõnakuulelikkus ei ole ainult väline nõustumine, vaid armastav teenimine. Jumala käsk on tema loomuse väljendus, see on armastuse suure põhimõtte ilmutus ja seepärast tema valitsuse alus nii taevas kui maa peal. Kui meie süda on uuendatud Jumala sarnaseks, kui meie hinge on istutatud jumalik armastus, kas ei täida me siis Jumala käsku oma elus? Kui armastuse põhimõtted on istutatud südamesse, kui inimene on uuendatud tema sarnaseks, kes on ta loonud, siis on täitunud uue lepingu tõotus: “Ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.” (Hb 10:16)
Kui käsk on kirjutatud südamesse, kas ei kujunda see siis elu? Sõnakuulmine – armastav teenimine ja ustavus – on Kristuse järelkäijate õigeks tunnuseks. Nii ju Kiri ütleb: “See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske.” “Kes ütleb: “Mina tunnen teda,” aga ei pea tema käske, see on valetaja ja temas ei ole tõde.” (1Jh 5:3, 2:4) Selle asemel, et inimest sõnakuulelikkusest vabastada, on usk ja ainult usk see, mis teeb meid Kristuse armu osaliseks, mis teeb meid võimeliseks sõna kuulama. EGW “Tee Kristuse juurde”
Omakasupüüdmatu teenimine
Oma elu ja õpetuste kaudu on Kristus andnud täiusliku eeskuju omakasupüüdmatust teenimisest, mille algatajaks on Jumal. Jumal ei ela iseendale. Maailma luues ja kõike üleval hoides teenib Ta pidevalt teisi. “Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Sellise teenimise ideaali usaldas Isa oma Pojale. Jeesuse osaks oli astuda inimkonna etteotsa ning õpetada oma eeskujuga, mida tähendab teenida. Terve Tema elu allus teenimise seadusele. Ta teenis kõiki ja rahuldas kõikide vajadusi. EGW “Apostlite teod”
