Piiblipäev Türil
.png)
Asukoht: Türi põhikool (F. J. Wiedemanni 3a).
Registreerimine lõppeb 14.05.2018.
Jumala armuriigi troonikõne
Nimetu mägi kusagil Palestiina mägismaal kõrgub ilmselt suuremana kui Mount Everest, sest sellel mäel istus kord kõigi aegade suurim rabi Jeesus Kristus. Seal pidas Ta oma suurima jutluse, mis on paar viimast aastatuhandet mõjutanud inimkonda rohkem, kui ükski teine jutlus, mida keegi iial pidanud on. Selle nimetu mäe järgi on see jutlus tuntuks saanud kui Mäejutlus.
Me ei tea, kui palju oli sellel jutlusel vahetuid kuulajaid. Matteus oma evangeeliumis vihjab, et ümber Jeesuse oli kitsam kuulajate ring – Tema jüngrid. Nende ümber aga suurem rahvahulk, kes Jeesust Tema populaarsematel päevadel ümbritses. Vahel ulatus kuulajate arv isegi mitme tuhandeni.
Mäejutlus on oma vaimulikult haardelt kõrgeim ja sügavaim tekst, mida keegi eales selle päikese all kuuldavale on toonud. See on ka mõistetav, kui me teame, millele Jeesus selle jutluse pühendas. Äsja oli Ta valinud ja ordineerinud oma 12 jüngrit nö täisajalisele teenimisele. See oli esimene samm kristliku koguduse rajamisel.
“Kristus oli selles jumaliku armu uues kuningriigis Kuningaks, need kaksteist olid selle riigi eesõigustatud kodanikud ehk alamad. Samal päeval /…/ pidas Kuningas oma (kuningriigi) avakõne, milles Ta esitas selle kodanikuks olemise tingimused, tegi teatavaks selle kuningriigi seaduse ning andis üldpildi selle eesmärkidest. Mäejutlus on selliselt ühtaegu nii Kristuse kui armuriigi Kuninga avakõne kui ka selle kuningriigi põhiseadus.” 5BC 322
Kui Jumala armuriik leiab koha inimese südames, toob see endaga kaasa kõigi aegade inimeste suurima unistuse täitumise – olla õnnelik. Sellele viitab Mäejutluse esimene sõna – “õndsad”. Jumal on huvitatud inimese õnnest sageli rohkem, kui inimene seda ise on. Mida see õnn aga endast kujutab, selle õppimisega Mäejutluse põhjal teeme algust 28. aprillil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik huvilised.
Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997
Looja hoolitseb kõige eest
Need, kes on valinud Jumala teenimise, peavad usaldama end Tema hoolde. Kristus osutas lindudele taeva all ja lilledele niidul ning palus kuulajail meenutada Jumala loovat väge. “Eks teie ole palju enam kui nemad?” (Mt 6:26) Jumalik tähelepanu hõlmab kõike. Jumal kaitseb ka väikest varblast. Põllulilled ja maad kattev muruvaip saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. EGW “Ajastute igatsus”
Kõikvõimas Jumal
Jumal on oma rahva tugevuseks ka tänapäeval. “Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” (Ps 146:3) Me ei saa loota vürstidele ega seada inimesi Jumala asemele. Meil tuleb meeles pidada, et inimolevused on ekslikud ja võivad langeda, kuid Tema, kes on Kõikvõimas, on meie tugev kindlus. Igas hädaohus peame meenutama, et see on Tema võitlus. Tema jõuvarud on piiramatud ja näiline võimatus võita teeb võidu seda suuremaks. “Päästa meid, meie pääste Jumal, kogu ja vabasta meid paganate seast, et saaksime tänada Su püha nime ja hoobelda Sinu kiitmisega!” (1Aj 16:35) EGW “Prohvetid ja kuningad”
“Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks!” (Ps 66:5.7) “Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu. Issand peab ülal viletsaid, aga õelad alandab maani. Issandal on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema helduse peale. (Ps 147:5.6.11)
Olgem vastastikku õnnistuseks
Pühendunud kristlasest õhkub alati valgust, troosti ja rahu. Talle on iseloomulikud südamepuhtus, taktitunne, lihtsus ja praktilisus. Teda juhib omakasupüüdmatu armastus, mis pühitseb tema mõju. Temas elab Kristuse täius ja kõikjale, kuhu ta läheb, jätab ta maha meeldiva mälestuse. Piibliloo Abigail oli tark noomija ja nõuandja. Tema mõju ja arukus jahutasid Taaveti ägeduse. Taavet mõistis, et oli toiminud mõistmatult ja kaotanud enesevalitsemise.
Alandliku südamega võttis ta noomituse vastu. Taavet tänas ja õnnistas Abigaili tema vaga nõu eest. Paljud arvavad, et tänuväärne on seegi, kui nad suhtuvad noomimisse kannatlikult, kuid vähesed oskavad noomitust vastu võtta tänutundega ja õnnistada neid, kes püüavad takistada neid valesti käitumast. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
