Uus kooliaasta
Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul,
ta äratab mu kõrva,
et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
TALVELE VASTU!
SP Adventistide Põltsamaa Kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided ja jalanõud, köögitarbed, sügisannid, raamatud. Kohal on ka juuksur. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised huvitavad tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad.
Kohtume pühapäeval, 4. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 5. septembril kell 9.00-16.00
Perelaager
19.–21.08 Nuutsaku puhke- ja õppekeskus.
Laagri teema „Terve pere”, räägime tervisest.
Ootamas on kaunis laagripaik, ujumisvõimalused, saun, inspireeriv sõna, töögrupid, viktoriin, GPS aardejaht, taimetoidu õpitoad, kogemused, ülistus ja palju muud.
Peakõneleja on Tihomir Lazić.
Lisainfo: http://advent.ee/teade/84744/perelaager-2016/
Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu
2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.
Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.
Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.
Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.
Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.
Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”
Pildid: Helve Murd
Allikas: advent.ee
Jumala tegevus
Piibel kõneleb meile kõrges ja pühas paigas elavast Jumalast, kes pole tegevusetu, vaikiv ja üksildusse tõmbunud. Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat püha olevust, kes on valmis täitma Tema tahet. Meile nähtamatuks jäävate abiliste kaudu on Ta aktiivses läbikäimises oma riigi iga osaga. Ometi hõivab Tema ja kogu taeva huvi see maailmakilluke ja need inimlapsed, kelle päästmiseks Ta andis oma ainsa Poja. Jumal kummardub sügavale, et kuulda rõhutute ohkeid. Igale siirale palvele vastab Ta: “Siin ma olen.” Ta toetab kurvastatuid ja rõhutuid. Igas meie kiusatuses ja läbikatsumises on Tema ingel lähedal, et aidata. EGW “Ajastute igatsus”
Igavese elu sõnad
Ükski, kes uurib Pühakirja Kristuse vaimus, ei jää tasuta. Kui inimene on nõus, et teda juhendatakse nagu väikest last, kui ta alistub tervenisti Jumalale, siis leiab ta Tema Sõnas tõe. Kui inimesed on sõnakuulelikud, mõistavad nad Jumala valitsusplaani. Taevane maailm avab uurimiseks oma armu- ja aukambrid. Inimolevused on sootuks erinevad sellest, missugused nad praegu on, sest tõe kaevanduste uurimine õilistab neid. Lunastuse saladus, Kristuse lihakssaamine, Tema lepitav ohver ei ole siis meie jaoks enam ebamäärased nagu praegu. Me mitte üksnes ei mõista neid tõdesid paremini, vaid ka hindame neid palju kõrgemalt.
Oma palves Isa poole andis Kristus maailmale õppetunni, mis peaks olema vajutatud mõistusesse ja hinge. “Igavene elu on see,” ütles Ta, “et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Jh 17:3) See on tõeline haridus. See annab väe. Jumala ja Tema saadetud Jeesuse Kristuse kogemuslik tundmine muudab inimese Jumala kuju sarnaseks. See annab inimesele võimu iseenda üle, allutades madala olemuse iga ajendi ja kire mõistuse kontrolli alla. See haridus muudab inimese Jumala lapseks ja taeva pärijaks. See toob ta ühendusse lõputu mõistusega ning avab talle universumi rikkalikud aarded. EGW “Kristuse tähendamissõnad”