Sinu Kaitsja
Need, kes tõsiselt otsivad tõde ja püüavad puhastada oma hinge sõnakuulmises ning teevad kõik, mis suudavad, et valmistuda võitluseks, leiavad Jumalas kindla kaitse. “Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis minagi tahan sind hoida.” (Ilm 3:10) See on Päästja tõotus. Issand saadab taevast pigem kõik oma inglid Tema rahvast kaitsma, kui et jätab ühe ainsagi hinge, kes Temale loodab, Saatana võimusesse. EGW “Suur võitlus”
Sul on armuline Abimees
Jumal, keda me teenime, on pikameelne. “Tema halastused pole lõppenud.” (Nl 3:22) Läbi kogu prooviaja palub Tema Vaim inimesel vastu võtta igavese elu and. “Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema!” (Hs 33:11) Saatana eriliseks püüdeks on juhtida inimest pattu tegema ja jätta ta siis sinna abituna, lootusetuna ja liiga kartvana, et otsida andestust. Kuid Jumal kutsub: “Haaraku ta kinni minu tugevusest, et ta võiks teha rahu minuga; ja ta teeb rahu minuga.” (Js 27:5, KJV) Kristus on hoolitsenud kõige eest ja pakkunud kõikvõimaliku julgustuse. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Põhitõde – Pühakiri
Neid doktriine on kokku 28. Need on nagu ehituskivid meie usuhoones. Vundamendiks, nurgakiviks ja mördiks kivide vahel on meie Issand Jeesus Kristus. Seega püüame iga teema puhul leida, kuidas teema seondub meie Issanda elu ja õpetustega.
Esimene teema räägib meile Pühakirjast – Piiblist. See raamat annab meile palju teadmisi meie Jumala kohta, see annab teadmisi ka meie endi kui patuste inimeste kohta. Samas pole Raamatute Raamat siiski üksnes teabeallikas, vaid see on eelkõige suhtlemise vahend. Kui meie loeme piiblit, siis kuuleme Jumala häält meiega kõnelemas. Jumal näitab meile teed igavesse ellu. Sellest johtuvalt on Piibel konkurentsitult olulisim kirjutatud tekst meie elurännakul. Aga lähemalt siis hingamispäeval, 23. mail kell 11:00 Põltsamaa Adventkirikus. Kõik on alati lahkesti oodatud!
Suur taaskohtumine
Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
