27.02.09 Noortekoosolek
Veebruarikuu eelviimasel päeval oli Väikesesse Põltsamaa adventkirikusse kogunenud ebatavaliselt palju rahvast. Põhjuseks siis Stine Gro Struksnæs Norrast. Kuna tegemist oli noortekoosolekuga, laulsid ning musitseerisid muidugi ka kohalikud noored. Kõige viimane laul lauldi regilauluna koos kuulajatega mis ühendas meid eriliselt. Stine rääkis väga aktuaalsest teemast: majandusraskustest ning üldisemalt raskusest. Kõlama jäi mõte, et Otsige esiti Jumala kuningriiki ning et alati panna Jumal oma elus esikohale. Ka Stine ise laulis 3 laulu, 2 ingliskeelset ning üks tema emakeeles, norra keeles. Pärast koosolekut olid huvitavad arutelud kõikvõimalikel teemadel, eriti muidugi Stine ümber. Lahkuminek oli südamlik ning thanks for coming, Stine!
Muljeid ning mõtteid:
Rahvast oli reedeõhtuse koosoleku kohta rohkem kui tavaliselt. Viljandi adventkogudusest oli Põltsamaale päris palju külalisi tulnud. Põltsamaa noorte muusikalised ettekanded olid päris kenad ja ka Stine ise laulis meile paar laulu.
Stine alustas hingamispäeva teemaga. See on see päev, mil me oleme sõltumatud muudest argipäeva muredest. Meie peaksime täielikult enda Lunastajat usaldama, isegi siis kui selleks mingit võimalust ei näi olema nagu lesknaise puhul, kellelt Eelia palus endale tema ja ta poja viimase toidu. Vanemad annaksid mida tahes, et nende lastel kõik hästi läheks. Kui Stine oleks aafrikas ja tal seal midagi juhtuks siis tema isa sõidaks kindlasti esimese lennukiga sinna teda aitama. Meie taevane Isa teeb sama ja Tema võib meid igas olukorras aidata. Me ei peaks kartma raskusi, mis meid tulevikus ees ootavad ja peaksime maailmale valguseks olema. Igaüks meist võiks olla misjonär. Stine kutsus üles misjonitööks, kirjandusevangelisti tööks.
Minu ülesandeks koguduses on kirjandustöö. Olen täiesti päri sellega, et nii noored kui ka vanemad võiksid kirjandusevangelistina kirjandust levitada. Praegune majanduskriis puudutab paljusid meie hulgast. Kes on töökoha kaotanud, kes ilma sissetulekuta FIE, kes raskustes ettevõtte omanik, kes pensionär. Ometi ei ole see meile veel eluohtlik kuna mõningad säästud meil veel on ja ka SMS-laenu võimalus: piiks-piiks ja raha tuleb!. Lesknaine andis ju viimase, mis tal oli… Ja praegugi sureb nälja tõttu maailmas iga 60 minuti jooksul üle kümne inimese. Meie maal on see mõeldamatu: ema-isa või mõni koguduse liige ikka süüa ja peavarju annab. Kui aga sul on perekond ja vastutus selle ülalpidamise eest, siis tuleb see raha kuskilt saada. Töötuks jäänu ei elata enda perekonda ainult kirjanduse jagamisega või selle müügist saadava tuluga. Kui sul on praegu kindel töökoht siis sellest loobumine vajab suuremat usku ja usaldust kui Peetrusel, kes jättis oma võrgud… Jutt on misjonäridel hea, aga kui jõuan praktilise elu juurde siis minu mõistus jookseb kokku. Minu usk ei ole nii tugev, et külmikus toit hakkaks paljunema ja arvete tasumata jätmine ei tooks kaasa pahandusi. Arvete tasumata jätmine on ju kellegi teise kulul elamine…
Olen ise raha laenanud ja tean, et võlg on võõra oma. Lesknaine andis selle, mis tal oli. Kui sul pole raha toidu ostmiseks, üüri-, elektri- jms. arvete tasumiseks, oled samas olukorras! Kuidas siis vastata misjonäri üleskutsele? Kuidas praktikas asi välja näeks? Millised oleksid teiepoolsed soovitused?
Guido Daniel
See jumalateenistus läks igati korda. Noortekoosolek oli planeeritud juba rohkem kui kuu aega tagasi ja külalise tulek Norrast oli samuti tükk aega tagasi kokku lepitud. Mina ei olnud Stine`t varem kuulnud, kuid kuulujuttude põhjal ootasin tõsist vaimulikku sõnumit. Sõnum oli tõesti tõsine ja vaimulik. Kitarri saatel esitatud laulud läksid samuti südamesse, kuigi olid võõras keeles ja minu jaoks arusaamatu sõnumiga. Laulude sisu tõlgiti küll enne, et kuulajad sõnumit mõistaksid, kuid mulle läksid need südamesse ilma sõnu mõistmata.
Stine sõnumi tuum oli: Mt.6:33: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” Mina ise elan sama põhimõtte järele ja seepärast oli tema sõnum mulle väga vastuvõetav. Ma olen enda ja oma pere elus kogenud Jumala imelisi õnnistusi ja võin Stine poolt jutustatud kogemustele enda omasid lisada.
Kahjuks tunnistavad paljud usklikud inimesed oma uskmatust. Nad justkui usuvad Jeesusesse, kuid kui on vaja praktiliselt usku läbi elada, siis nad ei suuda uskuda, et abi tõesti tuleb. Jeesus ütles naisele, kes palus oma tütart tervendada: Mt.15:28: “Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!” Teises kohas ta ütles: Mt.21:22: “Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.” Kui jüngrid ei suutnud ühest inimesest kurja vaimu välja ajada, siis Jeesus ütles neile põhjuse: Mt.17:20: “Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: “Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.” Kui nüüd keegi tahaks minult küsida, mitu tegelikku mäge ma olen teisaldanud, siis sellele vastab Jaakobus: Jk.4:3: “Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.” Piibliski pole räägitud, et keegi oleks tegelikku mäge teisaldanud, kuid sümboolsetest mägedest räägitakse seal küll ja küll. Mina võiks neist samuti rääkida, sest Jumal on neid ikka ja jälle minu teelt kõrvaldanud. Vahel usklikud kurvastavad Jumalat sellega, et ei näe Jumala tegusid oma elus. Ma soovitan neile usklikele: paluge, et Jumal näitaks teile oma tegevust teie elus. Keegi ütles kord, et sellist palvet ei tohi paluda. Mina olen palunud sellist palvet ja ma olen väga tänulik, et keegi polnud mind enne õpetanud seda palvet kartma. Jumal vastas kohe! Iga kord Ta ei vasta meile kohe või me siis ei saa aru, et Ta vastab. Jumal vastab vahel ka “ei” ja siis meile tundub, et Ta ei vasta. Mulle Ta vastas aga kohe ja mul läksid silmad märjaks tänutundest Jumala suhtes ja häbi tõttu, et ma seda ise enne ei taibanud. Nüüd ma ei julge enam kunagi kahelda, et Jumal hoolitseb oma laste vajaduste eest. Seepärast ma soovitan tõsiselt: ärge kartke Jumalalt paluda, et Ta teie silmad avaks ja näitaks teile, kuidas ta teie eest teie igapäevases elus hoolitseb. Kuid ärge unustage seda tingimust, millest Stine rääkis: Mt.6:33: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!”
Kaido Kask
PPP’09
13.-15. veebruaril toimus Saaremaal järjekordne Piibli ja Palli Päevad. Väga hästi organiseeritud üritus oli, ka tehnika ei vedanud alt ning kõik toimis (peaaegu) nagu kellavärk.
Natuke siis kohalolijate muljeid:
Minu jaoks on PPP adventürituste aastakalendris olnud ikka tippsündmuseks. Selle aasta PPP tegi eriliseks juba toimumiskoht – Kuressaare, kus ma olin alles teist korda oma elus. Üldine programm oli muidugi sarnane eelmistele aastatele, kuid uued inimesed muutsid kõik teistsuguseks. Rändpiibel läks sel aastal Järvamaale ja mul on selle üle tõesti hea meel, kuigi enda võidu üle oleks isegi natuke õnnelikum olnud:) Pärast kaotust suunasin ma oma võidutahte energia meie võrkpallimeeskonna ergutamisele (kõige rohkem II meeskonnale). Tänu sellele nad suutsidki oma alagrupi võita ja lõpuks soomlastega mängima minna 🙂 Ise ma küll mängida ei oska ja seetõttu tundsin ma end sel aastal väheke kasutuna. Sellegipoolest tekitas PPP hea tunde ja mul on hea meel, et sain seal osaleda.
Älis Kulp
Oi kui ammu see oli. Ei teagi kohe mida öelda. Tegu oli siis minu esimese PPP’ga, ja jäin rahule. Tegemist oli pidevalt, nagu naljagi 😀 Korralduslik külg oli korras ning tõrgeteta valdavalt. Viktoriini koha pealt oleks muidugi tulnud asja tõsisemalt võtta, viimast ja eelviimast kohta jagama jääda..elab üle 🙂 Võrkpall oli võrratu! Meie tiim aka Teenangels oli üle kõige 😀 Väga hästi läks, suur tänu kaasaelajatele! Loodame et PPP siis ikka varsti Põltsamaal ka tuleb. See oleks küll meile suur väljakutse, aga läbi nende me ju ainult kasvada saamegi! 😉
Vallo Põldaru
Kannatamatutele üldmulje saamiseks asuvad mõned pildid Siin
Koosolek Ameerika moodi – VIDEO!
Koosolek Ameerika moodi
7. veebruari jumalateenistus oli Põltsamaa koguduses eriline. Hans Soosaar ja tema pere on nüüd juba mõnda aega olnud meie seas ja nad soovisid jagada Ameerikas kogetut ka Põltsamaa kogudusega.
Nii oligi korraldatud Põltsamaa koguduse jumalateenistus ümber pisut teistmoodi kui me tavapäraselt harjunud oleme. Esimene erisus oli see, et kõigile külastajatele jagati trükitud kavalehed, kus kogu koosoleku programm esitajate ja lugude autorite nimedega kirjas oli. Nii oli hea toimuva üle järge pidada.
Koosoleku erinevaid osasid ilmestasid signatuurid. Palve, ülistus, lastejutt – kõik said alguse koori vastava kutsungiga. need signatuurid sidusid koosoleku ühtseks tervikuks ja kogu programm kulges järjepidevalt ilma eriliste peatusteta.
Lisaks olid koosoleku kavasse tee leidnud mõned elemendid, mida küll aeg-ajalt ka meie kogudustes kasutatud on, kuid seda üsna vahelduva eduga. Näiteks lastejutt oli pikka aega Põltsamaal iganädalane traditsioon, kuid nüüd on see unarusse jäänud. Ameerika stiilis koosoleku raames leidis see jällegi oma koha. Teiseks oli väga kenaks lisaks ühine Piibli lugemine. Eeslugeja luges Piiblist mõned salmid, millele kogu kogudus vastas omakorda ühe salmi lugemisega. Sedasi lugesime Psalm 25, 1-6. Kolmas lisa, mida tahaksin nimetada, on küll Eestis üsna harjumatu, kuid näiteks noorteüritustel oleme meiegi seda varem teinud. Nimelt algas koosolek sellega, et igaüks võis tõusta ja enda ümber isuvatele inimestele head hingamispäeva soovida…. Tekkis selline saali läbiv kihin ja soe tunne teenistuse algusest peale.
Ja lõpuks, kogu asja võttis kokku mõnus osadussöömaaeg…
Vaata kava: 07.02.09 Kava
Esmased pildid üldmulje saamiseks:
Rohkem pilte SIIT
Räätsamatk Põlvamaal
30. jaanuaril – 1. veebruaril toimus adventnoorte räätsamatk Põlvamaal. Sel ajal, kui ülejäänud tublid põltsamaalased tegid noortekoosolekut, möllasid Kalle ja Tanis metsas.
Kõigest on võimalik lugeda lähemalt siit.
Hoidke ennast kursis edaspidiste matkade ja vahvate tegemistega
kristlike matkade kodulehe kaudu ja soovi korral lisage ennast ka meililisti.
Tanis
Tervisekonverents Tallinnas
Programm
- 9:30 – 10:00 Registreerimine
- 10:00 – 10:15 Avamine – AKELi president Ivo Käsk
- 10:15 – 10:45 Dr Fred Hardinge loeng: Elustiil, dieet ja mittenakkuslikud haigused
- 10:45 – 11:00 Küsimused ja vaheaeg
- 11:00 – 11:30 Lauri Beekmanni loeng: Passiivne joomine – kogu ühiskonna probleem
- 11:30 – 12:30 Töötoad ja tervise lauad, saalis lühiloengud
- 12:30 – 13:30 Lõuna
- 13:30 – 14:15 Dr Fred Hardinge loeng: Uni ja emotsionaalne intelligents
- 14:15 – 14:30 Küsimused ja vaheaeg
- 14:30 – 15:15 Dr Fred Hardinge loeng: Kuidas hästi magada
- 15:15 – 15:30 Konverentsi lõpetamine
Töötoad
- Füsioterapeudi töötuba – Marika Noorkõiv, Pille Põldaru
- Massööri töötuba – Merilin Laak
- Terve mina-pilt – Anne Vahtramäe
- Stress ja süda – Annely Toews
Lühiloengud saalis
- Suhtumine probleemidesse – Inna Kangur
- Meedikuna Afganistanis – Annika Karu
Lauad
- Smuutide laud
- Tervisetestimise laud
- Füsioterapeudi nõustamine: Liigu teadlikult – Maarika Maurer
2015. aasta misjoniraamat keskendub tervisele ja terviklikule inimesele
Trükist on tulnud 2015. aasta misjoniraamatu eestikeelne tõlge pealkirjaga „Tervis ja heaolu: Saladused, mis muudavad sinu elu”. Misjoniraamatut jagatakse erilise rõhuga misjonihingamispäeval, mis sel aastal toimus 18. aprillil. Ka Põltsamaa koguduses tutvustati hingamispäeval seda raamatut ja paluti õnnistust nende levitamiseks. Kõnes keskenduti meie misjonimeelsusele ja kutsuti üles alustama väikestest asjadest, et Jumal saaks meile ka suuremaid ülesandeid usaldada.
Üleilmse adventkoguduse peakonverentsi üks suundi on tervisemisjon, mille kohta öeldakse, et see on evangeeliumikuulutuse parem käsi. Adventkoguduse Eesti liidu kirjastustöö juht Jaanus-Janari Kogerman sõnas, et eriline rõhuasetus asetatakse tervisetööle just sel aastal ja seepärast ka vastavasisuline raamat. „Raamat maksab 1,50 eurot, seda saab osta adventkogudustes üle Eesti, aga ka e-poest. Raamatu tiraaž on 3000 eksemplari,” ütles Jaanus-Janari. „Sarnaselt eelmise aasta misjoniraamatuga „Kujuteldamatu” on ka tänavune misjoniraamat tehtud koostöös kolme Balti riigiga. Kui eelmise aasta misjoniraamatu teksti küljenduse ja kujunduse tegi kõigis kolmes keeles Indrek Ploompuu, siis sel aastal tehti see samuti kõigile keeltele Leedus. Raamat trükiti samuti Leedus,” lisas ta.
Misjoniraamatu tõlkis eesti keelde Ellen Suits, kes andis raamatule kiitva hinnangu ning kirjeldas raamatu sisu nii: „See raamat räägib praktilisest elust, üldisest tervisest ja tervise eri aspektidest. Iga peatüki lõpus jõutakse Jumala juurde ja sõnum seostatakse vaimuliku sisuga – see on hea. Raamat räägib kõigest, mis on tänapäeval oluline. Praegu antakse tervisealast kirjandust küll palju välja, aga selle raamatu tõlkimise muutus meeldivaks see, et see läheb kokku minu tõekspidamistega ja pakkus ka hingele midagi.”
Raamatu „Tervis ja heaolu: Saladused, mis muudavad sinu elu” on koostanud paljud meditsiinidoktorid, tervisetöötajad ja teoloogid eesotsas Mark Finley ja üleilmse adventkoguduse tervisetöö juhi, Peter Landlessiga.
Kristlikud süstamatkalised Ahja jõel
Aprilli teisel nädalavahetusel oli aeg järjekordse matka jaoks. Matka muutsid eriliseks 2 fakti: see on meie esimene süstamatk ning matkale tuleb 27 inimest. See on Kristlike Matkade kehtiv maailmarekord.
Kogunesime juba reede õhtul Laari lõkkekohas, et ennast matka jaoks õigele lainele häälestada. Kogu õhtu jooksul jõudis inimesi üle Eestimaa kohale ning kõige kaugemad tulijad olid 5-6 tundi pidanud juba autosõitu nautima. Alustuseks tegi lõkkemeister Annemai lõkke, seejärel püstitati telgid. Kiire tutvus inimestega ning ongi aeg toiduvalmistamiseks ja õhtuseks vaimulikuks mõtiskluseks. Toiduvalmistamisel kasutasime seekord 6. priimust, ehk 4-7-liikmelised grupid valmistasid endale iseseisvalt süüa. Peagi oli õues pime ja õige aeg minna järgnevateks päevadeks välja puhkama.
Järgmisel hommikul ärkasime kell 7, lõke juba leegitses ja päev võis alata. Paljudel oli öösel külm olnud, osad poisid magasid üldse kile ehk tarbi all, kus tegelikult polnudki külmem kui telgis. Varustus pakiti autodesse ning Tanis, Ahti ja Vallo viisid autod järgmisesse ööbimiskohta ära. Teised kosutasid jällegi oma vaimset poolt vend Mairo juhtimisel. Teotahtelistena läksime Koorvere silla alla, kus ootas meid hunnik süstasid ja instruktsioon. Teooria selge, rakendasime seda kohe ka praktikasse. Natuke läks siiski aega, et süstajuhtimisega kõik sina peale saaksid. Mairo suutis juba esimese 200m peal omale varakahju tekitada, Vallo kordas sama protsessi mõned tunnid hiljem.
Ilm oli soe, päike paistis ja linnud laulsid. Jõgi voolas rahulikult oma teed ja meie sellega kaasa. Siinseal oli mahalangenud puid ja muid takistusi, aga esimene suurem takistus oli alles Kiidjärve vesiveski, millest üle ei saanud aga ümber ikka. Täitsime kõhtu müsli ja jogurtiga, mida Andres oli ustavalt oma sõiduriistas transportinud. Lisaks ilusale vaatele ja kõhutäiele sai veel kassi paitada, mida veel elult tahta.
Ülejäänud pärastlõuna vehkisime Saesaare paisjärvel aerudega vastutuult. Hüdroelektrijaama juures tuli veelkord kõik sõiduvahendid veest välja tõsta ja allpool tagasi vette lasta. Hetked hiljem toimus ka matka ainuke sissekukkumine, seegi poolik. Aga mis sa teed, kui on vaja veidike jahutamist! Tuju aga sellest ainult tõusis. Olime ju ikkagi Taevaskojas. Vaatlesime sealseid liivapaljandeid, millest kõrgeim oli 38m. Arutlesime, kuidas küll need nimed sinna kõrgele kivi sisse on saanud ja millised need paljandid “dinosauruste ajal” välja võisid näha.
Kuigi aerutamine tundus võtma terve igaviku, jõudsime siiski lõpuks järgmisesse ööbimiskohta, Otteni. Teised seadsid laagrit üles, samal ajal kui Vallo, Allan ja Siim üritasid kogu hingega silla all olevast väikesest kärestikust üles aerutada. Seekord jäi paraku edu saavutamata. See 2. võlviga vana kivisild peaks olema tuttav igale elusolevale eestlasele, sest see on üks “Viimse Reliikvia” võttepaikadest. Koht, kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee ja hobune vette kukkus. Olime päev otsa arvanud, et see hobune sai surma, aga sealselt infotahvlilt võisime lugeda, et hobune jäi ellu ja andis hiljem ilmavalgust ühele varsale.
Eriline päev oli Kaidil, sest lisaks rõõmsatele seiklustele oli tal ka sünnipäev. Laulsime, viskasime teda päris mitu korda õhku ning lõpuks sõime veel head paremat peale. Õhtu lõpetuseks sõime tulist tatraputru ning hiljem jätkasime tulise lõkke ääres tuliste vestlustega. Ja seda kuni hiliste öötundideni. Öö oli meie vastu empaatiavõimeline ja jahutas kõik, mis meis enestes lõkkele oli löönud. Võibolla pingutas ülegi, sest maa oli hommikul täitsa härmas.
Kui esimesel päeval läbisime 19km, siis pühapäeval oli kilomeetreid 4 vähem. Enamus sellest viibisime Eoste hoiualal ja sellele järgnenud sikk-sakitavas jõesängis, kus tuul puhus küll eest, tagant ja küljepealt ning lõpus läksid ka taevaluugid valla. Kõik olid väga tublid ja pidasid vastu kuni lõpuni, mille järel veel “rõõmsalt” läbimärgadena maanteesilla all hilinevat transporti oodati. Siht oli kõigil silme ees üks – jõuda sauna. Peagi olid kõigil kondid üles soojendatud ja aeg minna jälle oma teed, reaalsusesse.
Tänud kõigile osavõtjatele ja korraldajatele ilusa nädalavahetuse eest. Suurim tänu aga meie Taevasele Isale, kes on meile andnud nii ilusa looduse ja sõbrad ning kes hoidis meid sellel matkal.