Tsitaadid õndsatest Uues Testamendis
Piiblis Uues Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline. (Jk 5:11)
- Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. (Jk 1:12)
- Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse! (Ilm 22:14)
- Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises. (Jk 1:25)
Lunastusplaani alus
Kristus oli igas mõttes jüngrite eest hoolitseja, nende koormakandja. Ta jagas nende vaesust. Ta salgas ennast nende pärast. Ta käis nende ees, et tasandada rasked rajad. Samad põhimõtted juhtigu kõiki Kristuse koguduse liikmeid. Lunastusplaani alus ja läbiv joon on armastus. Kristuse riigis on suurimad need, kes järgivad Tema eeskuju ja käituvad Tema koguduse karjastena.
Pauluse järgnevad sõnad väljendavad kristlase elu tõelist väärtust ja au: “Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks” “ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!” (1Kr 9:19; 10:33)
Inimesele peab jääma südametunnistuse vabadus. Keegi ei tohi käsutada teise mõtteid, määrata saatust või sundida südametunnistuse vastaselt tegutsema. Jumal jätab igale inimlapsele vabaduse mõelda ja tegutseda oma veendumuste kohaselt. “Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” Kellelgi ei ole õigust anda oma isiksust teise kontrolli alla. Kõigis põhimõttelistes küsimustes olgu “igaüks enese mõttes kindel oma veendumuses.” (Rm 14:12, 5) Kristuse riigis ei rõhu ülemad alamaid; seal pole sundust. Taevainglid ei tule maa peale valitsema või austust nõudma: nad tulevad armukuulutajatena, et aidata koos inimestega kaasinimesi jalule. EGW “Ajastute igatsus”
Inimese imeline muutumine
Jumal ei võta taevasse vastu mitte kedagi muud, kui vaid inimesi, kes on juba siin maa peal Kristuse armu läbi muudetud ning kelles Ta võib näha Kristuse kuju. Kui Kristuse armastus on hinges elavaks põhimõtteks, mõistame me, et oleme koos Kristusega varjul Jumalas. …
Ainult nende üle, kes läbi palve, valvamise ja armastuse teevad Kristuse tegusid, võib Jumal lauldes rõõmustada. Mida täielikumalt Issand näeb oma armastatud Poja iseloomu väljendumas oma rahva juures, seda suurem on Tema rahulolu ja rõõm nende pärast. Jumal ise ja taeva inglid rõõmustavad nende üle lauldes. Usklik patune kuulutatakse süütuks, sellal kui tema süü asetatakse Kristusele. Kristuse õigus arvatakse võlglase omaks ning tema nime kõrvale kirjutatakse: Andeks antud. Igavene elu.
Taevasse sisenevad vaid need inimesed, kes armuajal on kujundanud iseloomu, millest õhkub taeva hingust. Püha inimene taevas peab esmalt saama pühaks inimeseks maa peal. EGW “Elu tänasel päeval”








