Rajatud tõele
Me peame esitama tõe põhimõtteid ning laskma neil töötada inimsüdamete juures. Võime korjata lehti puu küljest nii palju kui soovime, kuid see ei tapa veel puud, sest järgmisel aastal kasvavad sellele uued lehed, mis on sama tihedad kui varasemad. Ent löö kirves puu juurtesse, ja puult langevad mitte ainult lehed, vaid see sureb ka ise tervikuna.
Inimesed, kes võtavad tõe vastu seda armastades, surevad maailmale ning muutuvad tasasteks ja südamelt alandlikeks nagu nende taevane Issand. Meil kõigil tuleb alandada endid Jumala vägeva käe alla. Aidaku Tema meil rajada endid kindlalt igavese tõe aluspinnale.
Kui me inimestena elame nii nagu Jumal soovib meid elavat, näeme me Tema Vaimu sügavat liikumist. Palju tehakse siis nende heaks, kes pole kunagi kuulnud tõest. EGW “Elu tänasel päeval”
Rõõm teenimisest
Hoidkem pilgud Kristusel. Jeesusele vaadates vajutatakse Kristuse kuju hinge ning see peegeldub vaimsuses, sõnades ja kaasinimeste tõelises teenimises.
Kristuse rõõm on meie südames ja meie rõõm on täielik. See on tõeline religioon. Püüdkem seda kindlapeale saavutada ning olla lahke ja viisakas, omada hinges armastust – niisugust armastust, mis voolab välja ja väljendub heades tegudes, mis paistavad valgusena maailma ja mis muudavad meie rõõmu täielikuks. EGW “Pilk ülespoole”
Näide Eenokist
Eenok käis Jumalaga kolmsada aastat. … Eenokil oli kiusatusi nagu meilgi. Ühiskond tema ümber ei suhtunud õiglusesse sugugi teisiti kui meie ajal. Õhk, mida ta hingas, oli patust ja kurjusest saastatud nagu tänapäeval. Siiski elas ta püha elu. Teda ei määrinud patud, mis olid tavalised tema ajastule. Meiegi võime püsida puhtaina. Eenok esindas neid pühasid, kes elavad lõpuajal patu ja eksituste keskel. Ta oli ustav ja kuulekas Jumalale, ja ta võeti Jumala juurde.
Just nii muudetakse ja võetakse taevasse need ustavad, kes on elus siis, kui Issand tuleb.
“Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” Kolmsada aastat oli Eenok otsinud südamepuhtust, et tema iseloom oleks kooskõlas taevaga. Kolmsada aastat oli ta kõndinud Jumalaga. Päevast-päeva oli ta igatsenud järjest lähemat ühendust ja see oligi muutunud järjest lähedasemaks. Lõpuks võttis Jumal Eenoki enda juurde. Eenok oli seisnud kadumatu maailma künnisel; vaid samm oli lahutanud teda oodatud maast. Nüüd avanesid väravad ja juba ammu selle maa peal alanud rännak Jumalaga jätkus. Ta astus esimese inimesena sisse püha linna väravaist.
Sellisesse ühendusse kutsub meid Jumal. Eenoki iseloom oli püha. Püha peab olema ka nende iseloom, keda lunastatakse inimeste seast Issanda teisel tulekul. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”








