Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)

Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.

Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Taeva meelsus
Rääkige usu ja julgustuse sõnu, mis on tervendavaks palsamiks muserdatud ja haavatud inimesele. Väga paljud on eluvõitluses väsinud ja masendunud, kuigi kasvõi üks sõbralikult julgustav sõna oleks aidanud neil võita. Me ei peaks kunagi mööduma kannatajast, ilma et püüaksime teda lohutada nii nagu Jumal on lohutanud meid.

Kui Jumala lapsed osutavad halastust, lahkust ja armastust kõigi inimeste vastu, tunnistavad nad taeva seadusest. Meelsus, mida ilmutame kaasinimeste vastu, kõneleb meie meelsusest Jumala vastu. EGW “Ajastute igatsus”
Kohtume videopildi vahendusel aadressil otse.advent.ee. Hingamispäeval, 21. märtsil veebijumalateenistus – kell 10 piiblitund, kell 11.15 jutlustab Ivo Käsk.
Vaimulik elu
Vaimuliku elu Looja on nähtamatu. Meetodeid, mille abil seda elu edasi antakse ning säilitatakse, ei ole võimalik inimliku teaduse abil täpselt seletada. Ometi tegutseb Vaim alati kooskõlas kirjutatud Sõnaga – nii looduses kui ka vaimuliku elu valdkonnas. Füüsilist elu hoitakse pidevalt alal jumaliku väe kaudu – mitte otsese ime abil, vaid nende õnnistuste kasutamise teel, mis meile kättesaadavaks on tehtud. Niisamuti säilitatakse ka vaimulikku elu nende vahendite tarvitamise teel, mida jumalik Juhtivus meie käsutusse on andnud.

Kui Kristuse järelkäija tahab kasvada täieks meheks “Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13), peab ta sööma eluleiba ning jooma õnnistuse vett. Ta peab valvama, paluma ja töötama, pöörates kõigis asjus tähelepanu Jumala juhistele Tema Sõnas. “Sügavus hüüab sügavusele Sinu koskede kohisemises; kõik Su veevood ja Su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul Temale, palve mu elu Jumala poole.” (Ps 42:8,9) EGW “Apostlite teod”
Ühendus maailma Valgusega
Iga samm usus ja kuulekuses toob hinge lähemasse ühendusse maailma Valgusega, kelles ei ole “mingit pimedust”. Õigusepäikese eredad kiired paistavad Jumala sulaste teele ja nemad peavad omakorda peegeldama neid kiiri edasi.
Nii nagu tähed jutustavad meile taevas olevast suurest valgusest, mille hiilgus paneb neid särama, nii peavad kristlased näitama, et universumi troonil on Jumal, kelle iseloom väärib ülistamist ja jäljendamist. Tema Vaimu armuannid, Tema iseloomu puhtus ja pühadus ilmnevad Tema tunnistajates. EGW “Suur võitlus”
Teenäitaja
Kristus ei andnud meile pelgalt juhised tee kohta, millel peame käima, vaid Ta tuli, et olla meile Õpetajaks. Ta mitte üksnes ei kõnelenud, kuidas peaksime sõnakuulelikud olema, vaid Ta andis meile oma eluga praktilise eeskuju, kuidas peaksime kuuletuma. Nii on Ta tõeline Abimees. Meie ees käies kõrvaldab Ta takistused ja käsib meil käia oma jälgedes. Meie õnnis Päästja ütleb: “Järgi mind. Ma juhin sind. Mina olen Tee, Tõde ja Elu. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses.” (Jh 14:6; Jh 8:12)
Kristus teenis tõelise Pojana, sõnakuuleliku Pojana. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Pühitsus on eluaegne kuulekus. Me võime saada suure au osaliseks, olles Kristuse kaasosanikud. EGW “Pilk ülespoole”
Neljanda käsu hingamispäev
Jumala seadus eksisteeris enne inimese loomist. See korraldas inglite elu. Saatan langes sellepärast, et astus üle Jumala valitsuse põhimõtetest. Pärast Aadama ja Eeva loomist tegi Jumal oma Seaduse neile teatavaks. Seda ei pandud kirja, vaid Issand rääkis seda neile isiklikult.
Neljanda käsu hingamispäev seati sisse Eedenis. Pärast seda, kui Jumal oli loonud maailma ja maa peale inimese, tegi Ta inimese jaoks hingamispäeva. Pärast Aadama patustamist ja pattulangemist ei võetud Jumala Seadusest midagi ära. Kümne käsu põhimõtted eksisteerisid enne langemist ning nende olemus sobis pühade olevuste seisukorraga. Pärast langemist ei muudetud neid eeskirju, kuid anti täiendavad juhtnöörid vastavalt inimese langenud staatusele. EGW “Lunastuslugu”
Hingamispäeva eesmärk on, et kogu inimkond võiks kasu saada. Pärast seda, kui Jumal oli kuue päevaga maailma loonud, Ta puhkas ning Ta õnnistas ja pühitses päeva, mil Ta puhkas kõigest tööst, mida Ta luues oli teinud. Ta eraldas selle erilise päeva inimestele, et nad puhkaksid tööst ning et kui nad vaatavad maad oma jalge all ja taevast pea kohal – Jumala ääretu tarkuse käegakatsutavaid tõendeid -, võiks nende süda täituda armastuse ja austusega oma Looja vastu. EGW “Jeesuse sarnaseks”




