Meie kõikvõimas Jumal
Apostel Paulus hüüatab: “Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!” (Rm 11:33) Kuigi “pilved ja pimedus on tema ümber”, on “õigus ja õiglus… tema aujärje alus”. (Ps 97:2) Me suudame mõista tema käitumist meiega ja tema motiive sel määral, et võime tajuda piiritut armastust ja armu, mis on ühendatud lõpmatu väega. Me suudame mõista Tema eesmärke niipalju, kui see meile hea on. Väljaspool seda peame siiski usaldama kätt, mis on kõikvõimas, ja südant, mis on täidetud armastusega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kingitus, mida Kristus igatseb
Kas iga hing ei tahaks enne vana aasta lõppemist panna maha vana inimese koos tema tegudega ja võtta endale uue inimese, Kristuse Jeesuse? Kristus nõuab kõige suuremat kinki – südant, mõistust, hinge, jõudu. Jumal nõuab kogu südame teenistust. Need, kes seavad korda oma suhte Jumalaga, jäävad kohtumõistmise proovis seisma. Kui südant, vaimu, hinge ja jõudu peetakse Issanda verega ostetud pärisosaks, siis kasutab Ta neid oma töös. Need, kes saavad igavese elu, peavad maailmale tõendama, et nad armastavad Jumalat kõigi võimetega, mille Tema on neile andnud.
Näiliselt nõrgale hingele, kes võtab kahetseva usaldava vaimsusega Jumalat Tema sõnast ning palub enda väärtusetust tundes abi, antakse armu, et saavutada võit võidu järele ja saada tulevases elus igavene au. Kristus ütleb: “Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Pilk ülespoole”
Immaanuel – Jumal meiega
“Jumala tundmise valgust” nähakse “Jeesuses Kristuses”. Igaviku aegadest peale oli Issand Jeesus Kristus üks Isaga; Ta oli “Jumala kuju”, Tema suuruse ja ülevuse kuju, “Tema au”.
Selle au nähtavaks saamiseks tuli Ta maailma. Ta tuli patust pimestatud maale selleks, et näidata Jumala armastuse valgust, et olla “Jumal meiega”. Sellepärast oli kuulutatud ette, et Temale peab pandama nimeks Immaanuel.
Tulnud elama meie keskele, pidi Jeesus esitama Jumalat nii inimestele kui inglitele. Ta oli Jumala Sõna – Jumala avalikkuse ette toodud mõte. Palvetades oma jüngrite eest, ütles Jeesus: “Ma olen neile teada andnud Sinu nime”… “halastaja ja armuline, pika meelega ja rikas heldusest ja tõest”… “et armastus, millega Sa oled mind armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes”. Kuid Ta ei pidanud seejuures silmas ainult oma maa peal elavaid lapsi. Meie väike planeet on kogu universumi õpperaamat. Jumala imeline armuplaan, lunastava armastuse saladus on teema, “millesse igatsevad inglidki vaadata”; see pakub uurimisainet läbi igaviku. EGW “Ajastute igatsus”
Rõõm
Meie eesõigus on avada oma süda ja lasta Päästja sisse. Kiitkem Jeesust Tema ligioleku rõõmu eest. Väljendagem Tema armastuse päikesepaistet oma näoilme ja sõnadega. Siis on Tema rõõm meis ja meie rõõm saab täielikuks.
Meie elutöösse puhutakse ülevama elu hingeõhku. See seob meid üksteise ja Jumalaga. Me peame kogema Kristuse armastust. Siis armastame üksteist nii, nagu Kristus armastas meid. EGW “Pilk ülespoole”
Lõpliku valiku teed sina
Jumal ei sunni inimest lahti ütlema uskmatusest. Inimese ette on asetatud valgus ja pimedus, tõde ja vale. Ta peab otsustama kumba vastu võtta. Inimesele on antud võime eristada õigust valest. Jumal ei soovi, et otsustus tuleks teha hetke mulje ajel. Otsustada tuleb tõendite põhjal, hoolika Pühakirja ühe teksti võrdlemise põhjal teisega.
Kes uurib Piiblit palves, sooviga tunda tõde ja sellele kuuletuda, mõistab kirjutatut. Ta hakkab Pühakirja mõistma, sest “kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast.” (Jh 7:17) EGW “Ajastute igatsus”
