Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Jumala tegevus
Piibel kõneleb meile kõrges ja pühas paigas elavast Jumalast, kes pole tegevusetu, vaikiv ja üksildusse tõmbunud. Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat püha olevust, kes on valmis täitma Tema tahet. Meile nähtamatuks jäävate abiliste kaudu on Ta aktiivses läbikäimises oma riigi iga osaga. Ometi hõivab Tema ja kogu taeva huvi see maailmakilluke ja need inimlapsed, kelle päästmiseks Ta andis oma ainsa Poja. Jumal kummardub sügavale, et kuulda rõhutute ohkeid. Igale siirale palvele vastab Ta: “Siin ma olen.” Ta toetab kurvastatuid ja rõhutuid. Igas meie kiusatuses ja läbikatsumises on Tema ingel lähedal, et aidata. EGW “Ajastute igatsus”
Olla kiviks templis
Juuda tempel oli ehitatud tahutud kividest. Need kivid raiuti mägedest välja suure aja-, raha- ja töökuluga ning tehti oma kohale hoones sobilikuks enne, kui nad kokku pandi, nii et hoone püstitamisel ei kostunud kirve ega vasara lööke. Jumala püha templi kive ei koguta Juudamaa mägedest, vaid rahvastest, suguharudest ja keeltest. Nad pole elutu materjal, mida tuleb haamri ja meisliga ette valmistada, vaid elavad kivid, mis kiirgavad valgust. Tõekirves on nad eraldanud maailma kivimurrust ja toonud suure Meisterehitaja, templi Issanda käe alla. Tema lihvib neid oma töökojas, milleks on maailm, et kõik teravad servad ja kõverused saaksid kõrvaldatud ning nad oleksid Jumala tõega taotud, raiutud ja tasandatud, lihvitud ja puhastatud, valmis täitma oma kohta Jumala vaimulikus templis, et nad võiksid kasvada pühaks Jumala templiks.
“Laske endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.” (1Pt 2:5) Me oleme praegu Jumala töökojas ning meie aulisse templisse sobitamise protsess toimub neil prooviaja tundidel. Me ei saa olla praegu ükskõiksed, hooletud ja muretud ning keelduda patust pöördumisest, vaid me peame surema oma iseloomupuudustele ning lootma saada puhtaks ja pühaks ning meie iseloom peab saama vormitud palee jaoks sobivaks. Kui Kristus tuleb, siis on liiga hilja püha iseloomu hankida. Praegu on ettevalmistusaeg, nüüd on aeg, mil peame laskma oma puudused kõrvaldada. Nüüd on aeg, mil meie patud peavad minema kohtu ette, saama tunnistatud ja kahetsetud ning meie nimede taha peab kirjutatama andestus. EGW “Pilk ülespoole”
Kes on väljavalitud?
“Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!” (Ilm 22:14) Mis puutub inimese lõplikku pääsemisse, siis on öelduga väljendatud ainus väljavalimine, mille esitab Jumala Sõna.
Iga inimlaps, kes otsib tõsimeelselt ja aktiivselt päästet, on väljavalitud. Väljavalitud on inimene, kes varustab end evangeeliumi sõjariistadega ning võitleb head usuvõitlust. Väljavalitud on see, kes valvab ja palvetab, kes uurib Piiblit ning põgeneb kiusatuse eest. Väljavalitud on see, kes on usus püsiv ja kuuletub igale sõnale, mis lähtub Jumala suust. Lunastus on teostatud kõikide eest, kuid lunastusest saavad osa ainult need, kes on täitnud tingimused. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Milles seisneb pühadus
Pühadus ei ole vaimustus, vaid tahte täielik allutamine Jumala tahtele. Pühadus tähendab elada igast sõnast, mis lähtub Jumala suust, täita meie taevase Isa tahtmist, usaldada Jumalat katsumustes – nii pimeduses kui valguses – kõndida usus ja mitte nägemises, toetuda Jumalale tingimusteta usaldades ning hingata Tema armastuses. EGW “Apostlite teod”
