skip to Main Content
31okt. 18

Palvenädal 3.-10. november 2018

praying-58f129f13df78cd3fc418722Jumala Sõna olulisus
Selle erilise palvenädala jooksul käsitleme kõige olulisemat, mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat raamatut läbi aja: Piiblit. Piibel on ilma kahtluseta maailma müüduim ja levinuim raamat. Hiljutiste andmete järgi on seda trükitud enam kui viis miljardit eksemplari. Piibel on maailma tõlgituim raamat, mille erinevaid üksikuid raamatuid on tõlgitud 2932 keelde. Uus Testament tervikuna on kättesaadav 1333 keeles ning kogu Piibel tervikuna 553 keeles. Sajandite vältel on Piibel olnud miljonitele suuna, lohutuse ja julguse allikaks. Seda on vastaste poolt ka ära keelatud, põletatud, laimatud ja valesti tõlgendatud. Millist mõju avaldab see iidne, ent ajatu raamat meile, seitsmenda päeva adventistidele? Kuidas saame meie, elades postmodernistlikus maailmas, olla ustavad Jumalale ja Tema Sõnale? Kui avastad Jumala Sõna, siis leiad, et need päevakohased loengud on suunatud just neile küsimustele. Küsimusi, mis puudutavad Piibli ilmutust ja inspiratsiooni, on käsitletud praktilisest vaatenurgast. Selle ajakirja kaante vahel tutvustatakse laiemaid põhimõtteid sellest, kuidas lugeda Piiblit ustavalt ja asjakohaselt. Loengud sisaldavad ka teisi elutähtsaid teemasid: kuidas näitab Piibel mulle Jeesust? Kuidas aitab see mul eristada head ja halba? Kuidas annab see mulle lootust ja julgust maailma viimasteks päevadeks? Ma julgustan sind iga päev võtma aega kokkusaamiseks ülemaailmse kirikuperega, et õppida Piibli kohta, palvetada ja kuulata Jumala häält Tema Sõnas. Jumal õnnistagu sind, kui me valmistume Tema peatseks tagasitulekuks. Maranatha! (Meie Issand tuleb!)
Ted N. C. Wilson on ülemaailmse seitsmenda päeva adventistide koguduse president.
Lae endale loengud alla siit.
20okt. 18

Jutlus kolmeinglikuulutusest 27.10 kell 11.00

Kolme ingli sõnum – “Tehke kindlaks, mis on peaasi!”  Ilm 14:12

Igal inimesel on omad toitumisharjumused. Paljude jaoks kehtib reegel, et paremad palad jäetakse viimaseks. Samast vallast on ka ütelus: “Kes naerab viimasena, naerab paremini!” Kas apostel Johannes lähtus samuti sarnasest elufilosoofiast, on raske öelda. Kuid pannes kirja sõnumit kolmest inglist kesktaeva kohal, kellel oli maailma rahvastele öelda midagi väga olulist, pani Johannes paremad palad inglite sõnumi lõppu. Mida see “parim” endast kujutas, sellest õpime koos hingamispäeval 27. oktoobril kell 11.00. 

3inglit

07okt. 18

Lõikustänu jumalateenistus 13. oktoobril kell 11.00

lõikustänuJumal lõi seemne – nii nagu Ta lõi ka maa – oma sõnaga. Oma sõnaga andis  seemnele jõu kasvada ja paljuneda. Tema ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis… Ja Jumal nägi, et see oli hea” (1.Moosese 1:11,12). See sama sõna paneb ikka veel seemne kasvama. Iga seeme, millest tungivad rohelised idulehed mullast välja päikese kätte, kuulutab Looja Sõna imejõust; Temast, kes “ütles, ja nõnda see sai” (Psalmid 33:9).
   Kristus õpetas oma jüngreid palvetama: “Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!” Ning osutades lilledele, kinnitas Ta neile: “Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu…, eks siis veelgi enam teid” (Matteuse 6:11,30). Oma pideva tegutsemisega vastab Kristus senimaani sellele palvele ning täidab oma tõotust. Inimese teenistuses – et teda toita ja katta – on jätkuvalt nähtamatu vägi. Oma mitmekülgse tegevuse kaudu muudab Issand näivalt äravisatud seemne elavaks taimeks. Ja Tema annab sellele õiges vahekorras kõike, mida see vajab täiusliku viljakandmiseni. Psalmist kirjeldab öeldut kaunilt:
 “Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, kastes selle vagusid  ja pudendades mullapanku. Vihmapiiskadega Sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.” Psalmid 65:10-12.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.

Issanda palge ees

Kui vaatleme looduse ilu, kui õpime sellest maa harimise, puude kasvu ning kõigi maa, mere ja taeva imede kaudu, siis hakkame tõde uut moodi tajuma. Jumala ja inimese suhte saladused, Tema tarkuse ja otsustusvõime sügavus, nagu need avalduvad inimese elus – kõik need moodustavad rikkaliku varakambri. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Viljandis

“Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11-13)

Piiblisalm

kasutades aega õigesti

Ärgakem tänule

Õpetagem oma südant ja huuli kiitma Jumalat Tema võrratu armastuse eest. Õpetagem oma hinge olema lootusrikas ning viibima valguses, mis paistab Kolgata ristilt. Me ei tohi iial unustada, et oleme taevase Kuninga lapsed, vägede Issanda pojad ja tütred. Meie eesõigus on hoida vaikset rahu Jumalas.

olge tänulikud

Kiitkem Jumalat võimaluse eest elada Tema nime auks ning unustagem enda raskused ja probleemid. Äratagu iga uue päeva värsked õnnistused meie südames tänu Tema armastava hoolitsuse andide eest. Kui sa avad hommikul silmad, täna Jumalat, et Ta on sind öösel hoidnud. Täna Teda rahu eest südames. Tõusku tänulikkus meeldiva lõhnana taevasse hommikul, päeval ja õhtul. EGW “Tervise teenistuses”

Maailma valgus

Jeesus oli oma rahva valgus – maailma valgus – juba enne, kui Ta tuli inimesena siia maailma. Esimene valguskiir patust pimestatud maailma tuli Kristuselt. Temalt on lähtunud kõik järgnevad valguskiired, mis on taevase heledusega valgustanud maa elanikke. Kristus on lunastusplaani Alfa ja Oomega – Algus ja Ots.

Mina olen valgus

Sellest saadik, kui Lunastaja valas oma vere pattude lepitamiseks ning tõusis üles taevasse, et “ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Hb 9:24), on voolanud valgus Kolgata ristilt ja taevasest pühamust. Ehkki me oleme saanud selgema valguse, ei pea me põlgama seda, mida saadi tulevasele Lunastajale osutavate sümbolite kaudu. Kristuse evangeelium heidab valgust juutide elukorraldusele ja tseremoniaalkäsu tähendusele. Sedavõrd, kuidas õpime juurde uusi tõdesid ja mõistame endisest paremini kõike seda, mis on olnud teada juba algusest – selle kaudu, kui uurime teraselt, mida Jumal on teinud oma valitud rahvale – saame selgemini aru ka Jumala iseloomust ja plaanidest. Iga täiendav teadmine, mida nii saame, aitab meil paremini mõista lunastusplaani, milles teostub Jumala tahe inimese päästmiseks. Näeme inspireeritud Sõnas uut jõudu ja ilu ning uurime selle lehekülgi järjest haaravamalt ja vastuvõtlikuma meelsusega. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Back To Top