Jumalal on kõik võimalik
Tartu adventkogudus tähistas 18. mail oma 115. aastapäeva. Vaata videot õhtusest kontserdist http://advent.ee/video/134734/tartu-koguduse-115-aastapaeva-kontsert/. Esinevad Kammerkoor Ootus ja teised. Sõna jagab Rein Kalmus.
Vande andmisest ja tõotuse pidamisest
Eeloleval hingamispäeval keskendume taas Jeesus Kristuse Mäejutlusele. Teenistuse algus on tavapäraselt kell 11:00. Kõik on teretulnud!
Meie jaoks on vajalik, et me hoiaksime mälus värskena Jumala annid. Nii muutub meie usk tugevamaks ja soovib saada üha enam. Väiksemgi õnnistus, mida me saame Jumalalt, julgustab meid rohkem kui kõik jutustused teiste usukogemustest. Hing, kes võtab vastu Jumala armu, on nagu kastetud rohuaed. Tema haavad paranevad jõudsasti, talle koidab pimeduses valgus. Jumala au varjab teda. Meenutagem seepärast Issanda heldust ja Tema armastuse rohkust. Püstitagem Iisraeli rahva kombel mälestuskivid Temale ja kirjutagem neile tunnistusi sellest, mida Jumal on meie heaks teinud. Ja kui meenutame Tema tegusid möödunud rännakupäevil, siis hüüdkem tänust tulvil südamega: «Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu? Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime! Ma tasun oma tõotused Issandale kogu Ta rahva nähes!» (Ps.116,12-14).
EGW “Ajastute igatsus”
Vaimu and
Kui Kristus oma jüngritele Vaimu tõotuse andis, lähenes Tema maine teenistusaeg lõpule. Ta seisis juba risti varjus, tajudes täielikult kogu selle süükoorma suurust, mis pidi pandama Temale kui pattude kandjale. Enne enda ohverdamist aga andis Ta oma jüngritele juhtnööre selle kõige olulisema ja täielikuma anni suhtes, mida Ta oma järelkäijatele kavatses anda — anni suhtes, mis pidi andma nende käsutusse Tema armu mõõtmatud rikkused. Ta ütles: “Ja mina palun Isa, ja Tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees” (Joh.14,16.17). Õnnistegija osutas tulevikule — ajale, mil tuleb Püha Vaim, et teha Tema esindajana võimsat tööd. Kurjusele, mis oli sajandite kestel pidevalt kasvanud, võis seista vastu ainult Püha Vaimu jumaliku väe läbi.
Püha Vaimu tõotus ei piirdu aga ainult mingi ajastu või mingi rahvusega. Kristus väitis, et Tema Vaimu jumalik mõju pidi jääma Tema järelkäijatega kuni aegade lõpuni. Alates Nelipühapäevast kuni käesoleva ajani on saadetud Trööstija kõigi juurde, kes on pühendunud täielikult Issandale ja Tema teenistusele. Kõigile, kes on Kristuse oma isikliku Õnnistegijana vastu võtnud, on tulnud Püha Vaim nõuandjana, pühitsejana, juhtijana, tunnistajana.
Vaim annab jõudu, mis kinnitab võitlevaid hingi kõigis ettenägematutes olukordades, keset maailma vihkamist, hoolimata oma puuduste ja vigade tunnetamisest. Kurbuses ja viletsuses, kui tulevik näib tume ja murerikas, kui tunneme end abitute ja üksikutena — just siis toob Püha Vaim vastusena usupalvele troosti meie südamele.
Vaim antakse uuesti-sünnitava väena, et viia inimese juures täielikult täide Lunastaja surma kaudu saavutatud päästmine. Vaim püüab pidevalt tõmmata inimeste tähelepanu sellele suurele ohvrile, mis toodi Kolgata ristil, et ilmutada maailmale Jumala armastust ning avada patutunnetuse omandanud hingele Pühakirja kalleid tõdesid.
Toonud inimese patutunnetusele ning esitanud talle õigluse nõudeid, võtab Püha Vaim talt ära kiindumuse selle maailma asjade vastu ning täidab hinge igatsusega pühaduse järele. “Ta juhatab teid kõigesse tõtte” (Joh.16,13), ütles Päästja. Kui inimesed on tahtlikud laskma end ümber kujundada, siis leiab aset kogu inimese pühitsemine. Vaim võtab Jumala asjad ning asetab need inimhinge, otsekui pitseerib inimese nendega. Vaimu läbi tehakse elutee niivõrd selgeks, et keegi ei tarvitse eksida.
On tõsi, et lõpuajal, kui Jumala töö maa peal lõpule jõuab, käivad pühendunud usklike poolt Vaimu juhtimisel tehtud tõsiste jõupingutustega kaasas jumaliku heakskiidu erilised tundemärgid. Sümbolite kaudu varasest ja hilisest vihmast, mis hommikumaadel langeb külvi- ja lõikuseajal, kuulutasid heebrea prohvetid ette vaimuliku anni osakssaamist Jumala kogudusele ebaharilikul määral. Püha Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varase vihma algus ning selle tulemus oli auline. Tõelise kogudusega jääb Vaimu ligiolek kuni aegade lõpuni.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
Abimees
Kõikides meie katsumustes on meiega ustav Abimees. Ta ei jäta meid üksi heitlema kiusatustega ega lase murduda koorma ja murede all. Kuigi meie surelikud silmad Teda praegu ei näe, võib meie usukõrv kuulda Tema häält: “Ära karda, ma olen sinuga. Ma olin surnud ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni.” (Ilm 1:18) Ma tean su muret, olen kogenud sinu võitlusi, tundnud samu kiusatusi nagu sina. Ma tean sinu pisaraid, sest ka mina olen nutnud. Ma tean muresid, mis peituvad liiga sügaval hingepõhjas, et neid sosistada inimkõrvadele. Ära mõtle, et sa oled üksi ja hüljatud. Kuigi su valu ei leia vastukaja üheski inimsüdames, vaata minule ja ela. EGW “Ajastute igatsus
Milline oled sina?
Issand juhib alandlikke, kuna nad lasevad ennast õpetada. Nad soovivad siiralt õppida tundma ja täitma Jumala tahet. Päästja tõotab: “Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.” (Jh 7:17) Apostel Jaakobuse kaudu esitab Ta üleskutse: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5) See tõotus kehtib ainult neile, kes on kõiges valmis järgima Issandat. Piibel ütleb: “Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.” (Ps 25:9)
Jumal ei avalda survet kellegi tahtele; seepärast ei saa Ta juhtida neid, kes on liiga uhked, et lasta end õpetada ning kes kalduvad tegutsema oma tahtmise kohaselt. Kahepaikse inimese kohta – inimese kohta, kes püüab teha oma tahtmist, tunnistades end samal ajal täitvat Jumala tahtmist – on kirjutatud: “Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.” (Jk 1:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Tõeline usk
Tugevat armastust Päästja vastu saab südames elavana hoida ainult tugeva usu abil. Meie usk Kristusesse peab olema puhas, tugev, tõeline usk. On olemas ka võlts usk, mis paneb üksnes ennast usaldama ja teisi arvustama. Niisugune usk kustutab hinges iga Kristuse-sarnase armastuse sädeme.
Tõelises religioonis on vägi. Usu kaudu ja Jumala tahtega kooskõlas olemise kaudu muutume Kristusele nii sarnaseks, et inimesed näevad, et oleme osa saanud jumalikust loomusest ning et me edeneme pidevalt Kristuse tundmises. EGW “Pilk ülespoole”