Palvenädal 3.-10. november 2018
Jumala Sõna olulisusJutlus kolmeinglikuulutusest 27.10 kell 11.00
Kolme ingli sõnum – “Tehke kindlaks, mis on peaasi!” Ilm 14:12
Igal inimesel on omad toitumisharjumused. Paljude jaoks kehtib reegel, et paremad palad jäetakse viimaseks. Samast vallast on ka ütelus: “Kes naerab viimasena, naerab paremini!” Kas apostel Johannes lähtus samuti sarnasest elufilosoofiast, on raske öelda. Kuid pannes kirja sõnumit kolmest inglist kesktaeva kohal, kellel oli maailma rahvastele öelda midagi väga olulist, pani Johannes paremad palad inglite sõnumi lõppu. Mida see “parim” endast kujutas, sellest õpime koos hingamispäeval 27. oktoobril kell 11.00.
Lõikustänu jumalateenistus 13. oktoobril kell 11.00
Jumal lõi seemne – nii nagu Ta lõi ka maa – oma sõnaga. Oma sõnaga andis seemnele jõu kasvada ja paljuneda. Tema ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis… Ja Jumal nägi, et see oli hea” (1.Moosese 1:11,12). See sama sõna paneb ikka veel seemne kasvama. Iga seeme, millest tungivad rohelised idulehed mullast välja päikese kätte, kuulutab Looja Sõna imejõust; Temast, kes “ütles, ja nõnda see sai” (Psalmid 33:9).
Uussünd
Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.
“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Rada, mille Kristus on märgistanud
Kristlik elu tähendab enamat, kui paljud arvavad. See ei koosne tervenisti tasadusest, kannatlikkusest, alandlikkusest ja lahkusest. Need omadused on olulised, kuid vaja on ka julgust, jõudu, energiat ja sihikindlust. Rada, mille Kristus on ära märgistanud, on kitsas enesesalgamise rada. Sellele rajale astumiseks ning läbi raskuste ja probleemide edasi tungimiseks on vaja inimesi, kes pole nõrgukesed.
Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. EGW “Tervise teenistuses”