Video: Baltimaade noorteorkestri kontsert Põltsamaal
Baltimaade noorteorkestri kontserti video Põltsamaa koguduse aastapäeval.
Jumala eesmärk oma kogudusega
Kogudus on Jumalast määratud tööriist inimeste päästmiseks. Kogudus organiseeriti teenimiseks ning selle missiooniks on viia maailmale evangeeliumi. Juba algusest peale oli Jumala plaan, et Tema koguduse kaudu peegelduks maailmale Tema õnnistuse täius. Koguduseliikmed, keda Ta on pimedusest oma imelise valguse juurde kutsunud, peavad ilmutama Tema au. Kogudus on Kristuse armu rikkuste varakamber; koguduse kaudu saab lõpuks ilmsiks isegi “taevalistele valitsustele ja võimudele” Jumala armastus selle täielikul ja lõplikul kujul (Ef.3,10).
“Millega võiksime võrrelda Jumala riiki?” küsis Kristus, “missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?” (Mrk.4,30). Kristus ei saanud kasutada võrdumina maailma kuningriike. Ilmalikus ühiskonnas ei leidunud midagi, millega oma kogudust võrrelda. Maised kuningriigid tõusevad võimule füüsilise jõu abil; Kristuse riigis on aga kõigist lihalikest relvadest, kõigist vägivallavahendeist loobutud. See on riik, mis peab inimkonda ülendama ja õilistama. Jumala kogudus on püha elu kool, millele on valatud välja Püha Vaim ning mis on täidetud erinevate andidega. Selle kooli liikmed peavad leidma oma õnne nende õnnes, kellele nad on abiks ja õnnistuseks.
Imeväärne on töö, mille Issand oma plaani kohaselt koguduse kaudu teostada kavatseb, et austada oma nime. Seda tööd on kujutatud Hesekieli nägemuses tervistava toimega jõest nii: “Need veed voolavad idapoolseile aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi! Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu see jõgi iganes tuleb, virguvad ellu… Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed on terviseks!” (Hes.47,8-12).
Juba algusest on Jumal töötanud oma rahva kaudu, et tuua õnnistusi maailmale. Muistsetele egiptlastele tegi Jumal eluallikaks Joosepi, kelle vagaduse tagajärjel säilis terve see rahvas. Taanieli kaudu päästis Jumal Baabüloni tarkade elu. Need päästmised on võrdkujud; nad illustreerivad vaimulikke õnnistusi, mida pakuti maailmale ühenduse kaudu Jumalaga, keda Joosep ja Taaniel teenisid. Igaüks, kelle südames elab Kristus, igaüks, kes ilmutab maailmale Tema armastust, on Jumala kaastööline inimkonna õnnistuseks. Sedamööda, kuidas ta võtab Õnnistegijalt vastu armu, et seda edasi anda teistele, voolab kogu Tema olemusest välja vaimuliku elu hoovus.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
Ärgakem tänule
Õpetagem oma südant ja huuli kiitma Jumalat Tema võrratu armastuse eest. Õpetagem oma hinge olema lootusrikas ning viibima valguses, mis paistab Kolgata ristilt. Me ei tohi iial unustada, et oleme taevase Kuninga lapsed, vägede Issanda pojad ja tütred. Meie eesõigus on hoida vaikset rahu Jumalas.
Kiitkem Jumalat võimaluse eest elada Tema nime auks ning unustagem enda raskused ja probleemid. Äratagu iga uue päeva värsked õnnistused meie südames tänu Tema armastava hoolitsuse andide eest. Kui sa avad hommikul silmad, täna Jumalat, et Ta on sind öösel hoidnud. Täna Teda rahu eest südames. Tõusku tänulikkus meeldiva lõhnana taevasse hommikul, päeval ja õhtul. EGW “Tervise teenistuses”
Maailma valgus
Jeesus oli oma rahva valgus – maailma valgus – juba enne, kui Ta tuli inimesena siia maailma. Esimene valguskiir patust pimestatud maailma tuli Kristuselt. Temalt on lähtunud kõik järgnevad valguskiired, mis on taevase heledusega valgustanud maa elanikke. Kristus on lunastusplaani Alfa ja Oomega – Algus ja Ots.
Sellest saadik, kui Lunastaja valas oma vere pattude lepitamiseks ning tõusis üles taevasse, et “ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Hb 9:24), on voolanud valgus Kolgata ristilt ja taevasest pühamust. Ehkki me oleme saanud selgema valguse, ei pea me põlgama seda, mida saadi tulevasele Lunastajale osutavate sümbolite kaudu. Kristuse evangeelium heidab valgust juutide elukorraldusele ja tseremoniaalkäsu tähendusele. Sedavõrd, kuidas õpime juurde uusi tõdesid ja mõistame endisest paremini kõike seda, mis on olnud teada juba algusest – selle kaudu, kui uurime teraselt, mida Jumal on teinud oma valitud rahvale – saame selgemini aru ka Jumala iseloomust ja plaanidest. Iga täiendav teadmine, mida nii saame, aitab meil paremini mõista lunastusplaani, milles teostub Jumala tahe inimese päästmiseks. Näeme inspireeritud Sõnas uut jõudu ja ilu ning uurime selle lehekülgi järjest haaravamalt ja vastuvõtlikuma meelsusega. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Armastus südames
Need, kes pole iial kogenud Kristuse õrna, võitvat armastust, ei suuda juhtida ka teisi eluallikale. Kristuse armastus südames on vägi, mis mõjutab ilmutama Teda kõnes, kaastundlikus, õrnas meelsuses, nende ülespoole aitamises, kellega suhtleme. “Ärgem armastagem sõnaga ega keelega,” kirjutas apostel, “vaid teoga ja tõega!” Kristlik iseloom jõuab täiuslikkusele siis, kui südames on pidev soov teisi aidata ja õnnelikuks teha. Sellise armastuse õhkkond muudab uskliku teiste jaoks otsekui elulõhnaks eluks ning võimaldab Jumalal õnnistada tema tööd. EGW “Apostlite teod”
Vägi eluks
Kristuse usk on siiras. Jumala austamise soovi sisendab Püha Vaim; ja ainult Püha Vaimu tulemusrikas töö võib luua isekusest vaba meelelaadi. Ainult Jumala vägi puhastab omakasupüüdlikkusest ja silmakirjalikkusest. Selline muutus kõneleb Temast. Kui meie usk hävitab isekuse ja teeskluse, kui see paneb meid otsima Jumala au enda au asemel, on tegemist õige usuga. “Isa, austa oma nime” (Jh 12:28), oli Kristuse põhimõte. Kui me järgime Kristust, saab see ka meie elu põhimõtteks. EGW “Ajastute igatsus”
