Ühe loo seitse õppetundi
Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.
Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).
Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.
Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.
Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.
Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.
Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.
Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”
Nüüd on tänu toomise aeg
Tänu Jumalale, et “Talvele vastu” oli järjekordselt suviselt päikeseline. Tänu Jumalale, et oli palju head, millest osa saada! Tulgem siis tänulike südametega tänukontserdile Põltsamaa adventkirikusse laupäeval, 20. septembril kell 11 hommikul! Ootame!
Kuidas meil “Talvele vastu” oli ja on
Ülemaailmsel adventkirikul on mitmed abiorganisatsioonid ning abistamistöö on ka muidu levinud. Kui me esimest korda Põltsamaal heategevusüritust kogu perele „Talvele vastu“ kavandasime, võtsime me malli Soomest, kuid me ei kopeerinud seal tehtavat. Meil ei olnud selliseid võimalusi. Me võtsime üle need ideed, mis meile sobisid, ning seejärel vaatasime isekeskis üksteisele otsa ja küsisime endalt, mida meie oskame ja saame. Me oleme siiani olnud igal aastal arenemas ja muutumas. Millestki oleme loobunud, midagi oleme lisanud.
„Talvele vastu“ ettevalmistamisel jagub tööd aastaringselt. Meile on abi pakkunud partnerid nii Soomest kui Rootsist, nii oma kirikust kui teistest organisatsioonidest, rääkimata mitmetest Põltsamaa inimestest, kes aiasaadusi ja riideid annavad. Siinkohal suur tänu kõigile kaasaaitajatele! Abi jagamine on samuti pidev ja aktiivne töö. „Talvele vastu“ lõppedes pole kunagi lauad kraamist tühjaks saanud. Ometi on lõpuks kõik asjad oma koha ja kasutuse leidnud. Muidugi on „Talvele vastu“ eelsed nädalad eriliselt kiired – ega siis korraldajatel muuks eriti aega ei jää.
Ürituse üldisel ettevalmistusel hoidsid silma peal Eha ja Vello Põldaru, aga igal valdkonnal oli koordinaator omast majast, s.t. Põltsamaa adventkoguduse inimeste hulgast. Lisaks oli linnainimeste seast palju abilisi: riideid välja panemas ja pärast telki kokku panemas, päästemaskotiks olemas, tervisetelgis askeldamas. Põltsamaa algklasside maja õpilasomavalitsuse lapsed viisid läbi mänge ja tegevusi. Ma olen õnnelik ja südamest tänulik, et meie linnas ja ümbruskonnas on sellised fantastilised inimesed. Mõned neist on olnud abiks lausa igal aastal ning võtnud „Talvele vastu“ oma südameasjaks. Kaugemalt on spetsiaalselt selleks puhuks alati kohale sõitnud juuksur Anneli.
Sel aastal toimus „Talvele vastu“ kuuendat korda. Ootasime adventkiriku aeda külla kõiki Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimesi, eriti neid, kes tõesti abi vajasid ja vajavad, kuid ka neid, kes soovisid lihtsalt mõnusalt aega veeta, sest niisama melu keskel olla ja hilissuve nautida oli samuti tore.
Ilm on olnud kõigi kuue „Talvele vastu“ ajal suurepärane – tänu Jumalale! Uuendusena oli sel aastal esimest korda kohvitelk, kus sai jalga puhata, viljakohvi, taimeteed või morssi juua ning küpsist süüa. Kuigi me oleme igal aastal eriliselt valmistunud, et lastel oleks huvitav, siis sel aastal kutsusime lastega pered aeda juba tund aega enne ürituse ametlikku avamist. Lastega perede varasem tulek hajutas natuke inimeste voogu ja riiete vaatamiseks oli rohkem ruumi.
Kui palju meil külalisi käis, ei oska täpselt öelda. Üle kedagi ei loetud. Kuulsin hinnangut, et võis olla umbes viissada külalist. Samas usun, et riideid sai veelgi rohkem inimesi. Kuulsin, kui inimesed ütlesid, et nad viivad selle või tolle asja kellelegi sugulasele või tuttavale. Lisaks oli sel aastal meil võimalus „Talvele vastu“ raames ka koolides koolitarbeid ja muud vajaminevat jagada.
Tänavu olid meil külas Soome kogudusekaaslased-partnerid, kes on seal pikki aastaid olnud abistamistööga seotud. Nad tulid spetsiaalselt vaatama, kuidas meie siin toimetame. Kui ma küsisin, kas see, mida nad siin nägid, oli nende ootustele vastav või erinev, siis nad ütlesid, et nad ei osanud nii paljut siit oodata. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui meie Soome eeskuju oligi puhtal kujul abistamise üritus, siis „Talvele vastu“ on kujunenud vabamaks ja seltskondlikumaks.
Me jäime rahule sellega, et oli päris palju neid, kes meile külla tulid. Loodetavasti suutsime me neile rõõmu pakkuda. Kõige rohkem olen rahul, kui inimesed tulevad tänukontserdile Jumalat tänama. Viie tuhande mehe söötmise järel sai Jeesusest väga nõutud tegelane, inimesed käisid tal järel, et ta neid jälle leivaga varustaks, aga Jeesuse südamesoov oli anda neile ka „rooga, mis püsib igaveseks eluks“.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
Taas on tulemas heategevusüritus kogu perele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided, sügisannid, raamatud. Teenuseid pakuvad juuksur, tervisetelk, kohal on päästeametnik. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised ja huvitavad tegevused.
Kõik see toimub 14. septembril 12.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1, Adventkiriku aias.
Lastega pered on oodatud juba kella 11-st.
Auto palume jätta Tartu maantee parklatesse!
Tarkuse allikas
1.september on teadmistepäev. Algab uus kooliaasta. 30. augustil paluti õnnistust meie koguduse lastele ja õpetajatele. Neile lastele, kes kohal olid ja muidugi kõigile kuulajatele, rääkis Älis tarkusest. Ja loomulikult tegi ta seda kuningas Saalomoni näite põhjal, kes oli üks targemaid inimesi, kes kunagi maa peal on elanud.
Saalomon oli omal ajal niivõrd kuulus oma tarkuse poolest, et teda tuldi vaatama, teda taheti näha lihtsalt sellepärast, et ta oli nii TARK. Sellest võid lugeda Piiblist 1. Kuningate raamatust 10:1-9.
Kust sai Saalomon oma tarkuse? Mis oli Saalomoni tarkuse aluseks?
1.Kun.3:9
Saalomon palus Jumalat: “Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Saalomoni tarkusel oli jumalik päritolu.
Me võime Jumala vastuse Saalomonile lugeda salmidest 11-12.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.”
Meid julgustati täna paluma sedasama südame tarkust ehk sõnakuulelikku südant, mida palus Saalomon.
Soovime jumalikku tarkust kõigile õpetajatele ja õpilastele, eriliselt aga neile, kes alles alustavad kooliteed!
Loomistöö mälestusmärk
Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.
Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.
Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.
Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.
Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.
E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”
Jumalaga teel
Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.
Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.
Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”
Igavikuline Sõna
Piibel avab tõe, mis on lihtne ja täiuslikult kohandatud inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see on hämmastanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samas võimaldab see kõige väljapaistmatumal ja harimatumal märgata pääseteed. Ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult seetõttu, et need on avaldanud Jumal. Nõnda asetatakse meie ette lunastusplaan, nii et iga inimene võib näha samme, mida ta peab astuma patukahetsuses Jumala ja usus meie Issanda Jeesuse Kristuse poole, et saada päästetud Jumala määratud viisil. Ometi on nende nii kergesti mõistetavate tõdede taga saladused, mida varjutab tema kirkus – saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, kuid mis siiski sisendavad siirale tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta uurib Piiblit, seda sügavamalt ta veendub, et see on elava Jumala Sõna, ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. EGW “Tee Kristuse juurde”
