Head mõtted
Toetuge Jumala tõotustele! EGW “Usk, millest ma elan”
Enesekindlus või usk
Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.
Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
“Veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja!” (Joel 2:12.13)
Kutsele vastamine
Jumal kutsub inimesi enda juurde ning meie praegustes ja igavestes huvides on seda kutset kuulda võtta ja sellele vastata.
Vastaku siis kõik, keda nimetatakse Jumala lasteks Kristuse kutsele ning asetage end taeva valgusesse, mis neile paistab ja kus nad mõistavad, mida tähendab olla Kristuse sõnade kuuljad ja tegijad, mida tähendab järgida maailma Valgust ja olla selles Armsas vastuvõetud. EGW “Te saate väe”
Mõttetera Kristuse eeskujust
Kristuse elu on meile näide kuulekusest ja teenimisest. Vaid Jumal üksi saab uuendada südant. EGW “Usk, millest ma elan”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Näide lilledest väljal
Lilled väljal, rohi, mis rüütab maa rohelusse – kõik saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. /…/ “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.” (Mt 6:28-29)
Kui põllulilled saavad osa suure Meisterkunstniku hoolitsusest, mis muudab neid nii kauniks, et varju jääb isegi Saalomoni au, kes oli silmapaistvaim riiki valitsenud kuningas, kui aasarohi on tehtud maa jaoks nägusaks vaibaks, kas võime siis saada mingitki aimu sellest, mida annab Jumal inimesele, kelle Ta kujundas oma näo järgi?
Jumal on andnud inimesele mõistuse, et ta võiks mõista olulisemaid asju kui need kaunid loodusobjektid. Ta viib inimese tõe kõrgemale tasemele, juhtides tema mõistust üha kõrgemale ja avades talle jumalikku mõtteviisi. Ning Jumala eelhoolitsuse raamatu eluköites on antud igaühele lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas just tema lugu. Jumala lapsed on alati Tema mõtetes. EGW “Pilk ülespoole”
Head mõtted
