Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Pühendunud elu
Jumala Sõna tõed täidavad inimese jaoks olulise praktilise vajaduse – hinge pöördumise usu kaudu. Neisse põhimõtetesse ei tohi suhtuda nii, nagu nad oleksid liiga puhtad ja pühad selleks, et neid igapäevasesse ellu rakendada. Need on tõed, mis ulatuvad taevani ja juhivad igavikku, kuid ometi peab nende elutähtis mõju olema läbi põimitud inimese kogemusega. Need peavad läbi tungima kõigist elu suurtest ja väikestest asjadest.
Südamesse vastu võetud tõe haputainas valitseb soove, puhastab mõtteid ja pehmendab iseloomu. See ergutab mõistuse võimeid ja hingejõudu. See avardab võimet tunda ja armastada.
Selle põhimõttega täidetud inimest peab maailm imeasjaks. Isekas, raha armastav inimene elab ainult selleks, et kindlustada endale selle maailma rikkus, au ja naudingud. Igavene maailm kaob ta silmist. Kuid Kristuse järgija jaoks ei ole need asjad kõikehaaravad. Kristuse pärast teeb ta tööd ja salgab end, et võiks kaasa aidata õilsas hingede päästmise töös nende heaks, kes on maailmas ilma Kristuse ja ilma lootuseta. Maailm ei suuda niisugust inimest mõista, sest too peab silmas igavest reaalsust. Südamesse on tulnud Kristuse armastus koos lunastava väega. See armastus valitseb kõiki teisi motiive ning tõstab sellise inimese maailma hukutavast mõjust kõrgemale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Redel taevasse
“Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust, tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust, jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu.” (2 Peetruse 1:5-7)
Juhata inimene Peetruse redeli juurde. Aseta tema jalad kaheksast astmest alumisele, mitte ülemisele. Tiivusta teda seejärel üles ronima.
Redel on Kristus. /…/ See on asetatud kindlalt Tema inimolemuse läbi maapinnale, ja ülemine aste ulatub Jumala aujärjele. Kristusele vaadates me pääseme, ronides ühelt astmelt teisele. Temast kinni hoides tõuseme samm-sammult Kristuse tasemeni. Tema on meie tarkus ja õigus, pühitsus ja lunastus. Usk, abivalmidus, arukus, enesevalitsemine, kannatlikkus, jumalikkus, vennaarmastus ja üleüldine armastus on selle redeli pulgad. Kõik need omadused kuuluvad kristlase iseloomu juurde. Ja “kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.”
Ära luba suurel töökoormusel, mida pead oma elus kandma, enda üle võimust võtta. Sa ei pea kõike korraga tegema. Kohanda oma olemuse jõud igasse päeva, kasuta igat väärtuslikku võimalust, pea kalliks abi, mida Jumal sulle annab, ja tõuse eluredelil sammhaaval. Pea meeles, et sa elad korraga vaid ühe päeva. Jumal on andnud sulle päevad ükshaaval ja taeva raamatud näitavad, kuidas oled hinnanud oma eesõigusi ja võimalusi. Edene igal Jumalalt saadud päeval nii, et kuuleksid kord Meistri sõnu: “See on hea, sina hea ja ustav sulane.” EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”