Heategevusüritus Põltsamaal tõmbab külastajaid
Pühapäeval, 3. septembril toimus Põltsamaal juba üheksandat aastat heategevuslik kogupereüritus Talvele vastu, mida külastas umbes pooltuhat inimest.
Päeva alguses tervitas Põltsamaa seitsmenda päeva adventkoguduse pastor Rein Kalmus kõiki kohaletulnuid, jagas neile praktilist infot toimuva kohta ning tegi tänupalve. Seejärel lõigati piirdelint läbi ning inimesed ruttasid hoovialale, kuhu olid telkidesse ja murule teemade kaupa asjad laiali laotatud. Uusi omanikke olid ootamas kasutatud laste mänguasjad ja riided, jalanõud, voodilinad, meeste- ja naiste riided, kotid-sallid jne. Lisaks jagati ka värskeid aiasaadusi, tegutses kohvikuala, kus võis kuulata ka elavat muusikat ja jagati raamatuid. Lastele korraldati mänge, tutvustati rajaleidjate klubi ning kõik soovijad said tasuta juuksuri juures käia.
Külastajad tulid nii peredega kui ka üksi, paljudel olid suured kilekotid kaasas, et meelepäraseid asju oleks lihtsam koju kanda. Siiski on läbi aastate olnud asju, mis alati esimesena otsa saavad. „Kõik voodipesuga seoses võetakse ära: linad, tekikotid, padjad… Nende peale joostakse alati tormi. Seetõttu palume ka annetajatel neid asju alati tuua,“ selgitas heategevuslikku üritust koordineerinud Eha Põldaru.
Inimesed käisid tänamas
Kohvikus vabatahtlikuna tegutsenud Hans Soosaar rääkis, et talle meeldis kohvikunurgas väga olla. „Meil oli sel aastal ka elav muusika ja see meeldis inimestele väga. Tuldi ja käidi tänamas,“ kirjeldas ta. „Minul oli tunne, et rahvast oli eelmise aastaga võrreldes jällegi rohkem, kui arvestada küpsiste kogust, mis kulus,“ lisas ta.
Muusikust pastor Rein Kalmus ütles, et tema suurim panus päeva õnnestumisesse oli muusika tegemine. „Moodustasime selle päeva tarbeks väikese kollektiivi, kus Kristjan Kalmus mängis flööti, Susanna Soosaar kontrabassi ja hiljem basskitarri ning mina olin klahvpilli taga. See oli eksperimentaalne koosseis, aga loodan, et hakkame edaspidigi siin-seal koos mängima. Päris tore oli koos musitseerida,“ rääkis ta.
Lastele oli planeeritud eraldi telk ja mänguala, kus Maarika Maurer koos abilistega korraldas võistlusi ja liikumismänge. „Tegime ka teaduskatseid ja tutvustasime rajaleidjate klubi tegemisi, millel on ühiseid jooni skautlusega,“ rääkis ta. Mängude lõppedes toimus lastele õnneloos, kus iga osaleja osutus võtjaks.
Nii nagu igal aastal, oli ka seekord juuksuri juurde pidev järjekord. „Mitmed inimesed on nägupidi juba tuttavad, nad käivadki igal aastal siin juuksuris,“ ütles vabatahtliku juuksurina töötanud Annely Kaasik. „Samal ajal sain inimestega ka juttu rääkida. Üllatus oli minu jaoks see, kui üks mees tõi tänutäheks suure šokolaadi,“ lisas ta.
Õuealal oli eraldi laud ka uue kristliku kirjandusega. Soovijad said võtta ajaloolist, tervishoiualast ja dokumentaalse sisuga kirjandust. Kokku leidsid endale omaniku 135 raamatut.
Loosis võitsid kolm perekonda
Ettevalmistused telkide ja asjade paigutamiseks algasid mitu päeva enne toimumist, et kõik õigeks ajaks valmis saada. „Oli palju tublisid abilisi, kes aitasid asju lahti pakkida ja kohale asetada, sest ilma abilisteta sellist kogukonnapäeva oleks võimatu teha. Taevaisa aitas meid ka ilma osas. Taevas oli hall, aga piiskagi ei sadanud. Inimesed said rõõmu tunda sellest päevast,“ rääkis pastor Kalmus. Suure panuse heategevusürituse heaks andsid ka kontaktisikud Soomest ja Rootsist, kes korraldasid asjade kogumist ja Eestisse toimetamist.
Tänavu paluti heategevusüritusel viibijailt kirjalikku tagasisidet kogukondlike heategevusürituste teemal, et teada saada inimeste ootusi ja vajadusi. Kõigi vastanute vahel loositi välja kolm perepiletit Aura keskusesse. „Need inimesed, kellele loosiõnn naeratas, nad olid väga rõõmsad ja üllatunud, et õnn neile osaks sai,“ tõdes Rein Kalmus, kes võitjaid isiklikult õnnitles.
Tagasisidelehtedelt ilmnes, et osalejaid oli üle Jõgevamaa ja isegi kaugemalt. Küsimuse peale, millistest kogukondlikest heategevusüritustest tuntakse puudust, vastati näiteks: võiks toimuda igakuine tasuta riiete jm asjade jagamine, rohkem üritusi peredele ja lastele ning võiks olla üksteise märkamist.
Helis Rosin
Noortekas 9. septembril kell 17.00
Koguneme Põltsamaa adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1, edasi sõidame Mällikverre Salu tallu.
Paneme oma teadmised ja oskused proovile maastikumängus, teeme lõket ja tutvume rajaleidjate tegevusega. Vihmase ilma korral oleme siseruumides.
Tule kindlasti ja võta oma sõber ka kaasa! Näeme juba varsti!
120. aastapäeva pidulik hingamispäev
120 aastat tagasi, 16. augustil 1897 ristiti esimesed seitsmenda päeva adventistid Eestimaal.
Samuti möödub 100 aastat adventkoguduste Eesti liidu moodustamisest 1917. aastal. Sel puhul kutsume teid kõiki 16. septembril ühele erilisele misjonipäevale Tallinnasse, Narva mnt 51 (Tallinna metodistikirik).
Selle erilise päeva puhul tuleb meile külla adventmisjoni koordinaator Gary Krause.
Kava
10.00 päeva avamine ja ülistus
10.15 piiblitund
11.15 jumalateenistus, jutlustab Gary Krause
13.00 lõunasöök
14.30 töökojad esimene ring (kõik töökojad korduvad kaks korda, ühe korra kahest eesti keeles ja
ühe korra kahest vene keeles; D. Rebandi töökoda on ainult vene keeles)
- Gary Krause, peakonverentsi asepeasekretär ja Adventmisjoni direktor
- Rick Kajiura, peakonverentsi Adventmisjoni kommunikatsioonijuht
- Earley Simon, peakonverentsi Adventmisjoni „Mission 360“ teleprogrammi produtsent
- David Nõmmik, Balti uniooni esimees
- Mindaugas Pikunas, Balti uniooni misjonijuht
- Alla Nõmmik, Balti uniooni tervise-, laste- ja naistetöö juht
- Daniel Reband, Euro-Aasia divisjoni meediatöö juht (teeninud aastaid pastorina Eestis)
- Ivo Käsk, Eesti liidu esimees
15.30 paus
16.00 töökojad teine ring (sama valik töökodasid)
17.00 õhtusöök
18.00 misjoniprogramm, peakonverentsi Adventmisjoni vahendusel maailmakruiis videos pildis ja
sõnas
20.00 kojusõit
Kui soovid süüa üritusel kohapeal lõuna- ja õhtusööki, palun registreeri end hiljemalt 10. septembril internetis aadressil registreeri.advent.ee. Kui sa ise ei ole interneti kasutaja, palu kellegi head abi. Toidu eest palume igalt sööjalt 10 eurot.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
SP Adventistide Põltsamaa kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele “Talvele vastu”.
Välja on pandud tasuta riided, jalanõud, köögitarbed ja raamatud. Kohal on juuksur. Lastele on mitmekesised tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad. Kohvikus saab kuulata muusikat ka elavas ettekandes.
Kohtume pühapäeval, 3. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 4. septembril kell 9.00-16.00
Uus õppeaasta
Reedel, 25. augustil kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Teenistus Juudamaal”. Jh 3:22-36
Hingamispäeval, 26. augustil kell 11.00 palume õnnistust lastele, kes alustavad koolis uut õppeaastat. Kõneleb Rein Kalmus.
TARKUS TARVILINE VARA
1. september koputab taas uksele. Kalendrist vaatab vastu tähtpäev nimega „teadmistepäev“. Vahel kasutame selle päeva kohta ka nimetust „tarkusepäev“. Tarkusest sooviksingi pisut koos teiega mõtiskleda.
Tarkus on miski, mida justkui käega katsuda ei saa. Ometi on selle ilmnemise tagajärjed enamasti silmaga nähtavad. Tarkusest rääkides meenub mulle alati mees, keda on läbi aegade peetud üheks targimaks inimeseks kogu ajaloos. Selleks legendaarseks kujuks on Iisraeli kuningas Saalomon, kes elas ligi 3000 aastat tagasi, ja kes on meile pärandusena jätnud suure hulga õpetusi, mis tänaseks on omandanud vanasõnade ja kõnekäändude tähenduse.
Üks lugu kuningas Saalomoni tarkusest räägib kahest juudi naisest, ilmselt sõbrannadest, kes sünnitasid lapse üsna samal ajal. Ööbides koos samas majas juhtus aga nii, et üks noor ema leidis hommikul oma asemelt surnud imiku. Selle asemel, et olukorraga leppida, vahetas ta salaja surnud lapse oma sõbranna elava lapse vastu. Kui viimane ärkas, siis sai ta aru, et tema asemel polnud tema laps. Puhkes vaidlus, millel polnud lõppu näha, ja nii otsustati viimaks pöörduda maailma kõige targema valitseja poole, et see selle tüli lahendaks.
Naised tulid koos elava väikelapsega Saalomoni ette ja kuningas kuulas mõlemad ära. Seejärel pisut mõelnud, andis kuningas ühele sõdurile käsu võtta mõõk, et laps pooleks raiuda ja pooled naiste vahel ära jagada. Mis juhtus? Noor ema, kes teadis, et see on tema laps, loobus kohe oma nõudmisest, et lapse elu säästa. Ta oli sel hetkel valmis suurimaks võimalikuks ohvriks. Teine naine aga nõustus kuninga korraldusega.
Kuninga jaoks oli hetkega kõik selge ja õige ema sai kohe oma elava lapse tagasi. Valelt tabatud naine pidi aga tühjade kätega lahkuma.
Ehk on nii mõnigi inimene vahel mõelnud: oleks mul ometi Saalomoni tarkust. Ega see tegelikult nii väga võimatu olegi. Selleks tuleb ainult tööd teha ja vaeva näha. Mõtiskleksin pisut tarkusest kolmel tasandil, mis on meile kõigile kättesaadav. Esmalt – koolitarkus. See on just see, mille taganõudmisega alustavad lapsed üsna maast-madalast ja mis kestab mõnel 10-12, mõnel 17 ja mõnel isegi üle 20 aasta. Hea hariduse andmine oma lapsele peaks olema iga ema ja isa eesmärk. See tuleb hilisemas elus ainult kasuks.
Samas pole koolitarkus veel tarkus iseenesest, sest tarkuseks muutub see alles siis, kui me suudame sellega oma elus praktiliselt midagi ette võtta. Inimesel võivad olla entsüklopeedilised teadmised, kuid tarkus on nende teadmiste praktiline kasutamine kellegi või millegi heaks. Siis saavad teadmised alles tarkuseks.
Teine tarkus, mida me elus vajame, on elutarkus. See on midagi, mida otse koolipingist ei saa. Sünnipäraselt on ka siin ilmselt erinev suutlikkus, sest mõni inimene näib tõepoolest juba maast-madalast arukam olevat. Kuid seegi tarkus on paljuski omandatav, kui me kuulame, mida meie vanematel või teistel elukogenumatel inimestel meile öelda on, ning kui me püüame selle tarkuse järele oma elu seada. Vanasõna ütleb, et „tark õpib teiste vigadest, rumal ei enda omadestki“. Pole ju vajalik kogu aeg sama „reha otsa astuda ja sinise silmaga maailma vaadata“.
Kolmas tarkus viib meid hingehariduse valdkonda. Eelpool meenutatud kuningas Saalomon on öelnud: „Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.“ Õp 9:10 Kuigi Jumal on ühel või teisel moel igasuguse tarkuse algallikas, jagab Ta seda eriliselt oma Sõna – Piibli vahendusel. Kindlasti oleme kasvõi korra oma elus juurelnud elu põhiküsimuste üle. Kes me oleme ja kust me tuleme? Miks on elu selle päikese all just selline nagu see on? Mida toob meie jaoks tulevik igavikulises mõõtes? Mis on üldse elamise mõte?
Jumal vastab neile küsimustele Raamatute Raamatu vahendusel kõige ammendavamalt ja meie osa oleks sellekohast tarkust Piiblist enda jaoks ammutada. Minu nooruspäevil kehtis põhimõte, et iga tõeliselt kultuurne inimene on ennast piiblilooga kurssi viinud, sest meie Õhtumaine kultuur baseerub just kristlikul pärandil. Teatud eeskuju võiksid sellesse valdkonda süvenemise osas anda meie endine peaminister koos värske abikaasaga, kes hiljaaegu läbisid piibliõppeprogrammi eraviisilises leeriõppes. Kuigi nende motiivid selleks olid eraelulised, oli see ometi sisuliselt koolitus, mis tungis „jumalakartuse kui tarkuse alguse“ pärusmaale. Seda tarkust vajame me kõik, sest see aitab paremini oma elukoormat kanda.
Kokkuvõtteks – oleme pisut mõtisklenud tarkuse erinevatest lähteallikatest – koolitarkusest, elutarkusest ja vaimulikust tarkusest. Kuigi väliselt on need justkui eri valdkonnad, seob neid kokku üks ühine nimetaja – need tarkused on kõik õppimise teel omandatavad. Seetõttu lõpetan oma väikese mõtiskluse eesti vanasõnaga, mis on meelde jäänud noorpõlves, kui võisin ühe kooli aula seinalt lugeda sõnu: „Tarkus tarviline vara, õpi hoolega!“
Pastor Rein Kalmus
Uus suund
Kui Jumala Vaim võtab meeled ja südame oma kontrolli alla, hakkab pöördunud hinges helisema otsekui uus laul: ta mõistab, et Jumala tõotus on tema isiklikus elus täide läinud, et tema üleastumine on andeks antud, et tema patt on kinni kaetud. Jumalikust käsust üleastumisest on ta pöördunud meeleparandusele Jumala poole ja usule Kristusesse, kes suri inimese õigeksmõistmiseks. Kuna ta on “usust õigeks saanud”, on tal “rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.” (Rm 5:1) EGW “Apostlite teod”
Üksnes Jumalas on pääste
Jumal ütleb oma rahva kohta: “Otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama Tema maal! Tõesti kui hea ja ilus see on!” (Sk 9:16.17) Lunastatute ülendamine on igavene tunnistus Jumala armust. “Et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.” “Et Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks… taevastele valitsustele ja võimudele ajastute ettemääramise järele, mille Ta teostas Kristuses Jeesuses meie Issandas.” (Ef 2:7, 3:10.11)
Kristuse lunastustöö mõistab Jumala valitsuse õigeks. On selge, et kõikvõimas Jumal on armastuse Jumal. Saatana süüdistused on ümber lükatud, tema olemus paljastatud. Mäss ei saa puhkeda enam kunagi. Patt ei saa enam iialgi tungida universumisse. Kõik on igavesteks aegadeks kaitstud langemise eest. Armastuse eneseohverduse kaudu on maa ja taeva elanikud seotud oma Loojaga lahutamatus liidus. EGW “Ajastute igatsus”
Pidev kasvamine
Seemne idanemine kujutab vaimuliku elu algust ning taime arenemine on kristliku kasvu kaunis võrdkuju. Nii nagu looduses, on ka armus – ilma kasvuta pole elu. Taim kas kasvab või sureb. Nii nagu taime kasv on vaikne ja märkamatu, kuid pidev, on ka kristliku elu areng. Meie elu võib igas arenguetapis olla täiuslik, aga kui Jumala eesmärk meis täitub, toimub lakkamatu edasiminek. Pühitsus on eluaegne töö, nii nagu tuleb juurde võimalusi ja kogemusi ning meie teadmised kasvavad. Me muutume tugevaks, et kanda oma kohustusi, ja meie küpsus on proportsionaalne meie eesõigustega. “Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!” (2Pt 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
