4. Teeõhtu Piibliringis “Miks Jeesus suri?” 7.04 kell 19.00
Ülestõusmispühad on uksele koputamas ja sellega seoses räägitakse tavapärasest rohkem Naatsareti puusepa pojast Jeesus Kristusest. Kui ta oleks olnud ainult inimene, siis oleks ta ilmselt maailma kõige kuulsam puusepa poeg, kes kunagi on elanud. Imepärane on aga see, et see näiliselt lihtsa päritoluga mees on suutnud kogu maailma kõige erilisemal moel mõjutada. Rohkem kui keegi enne ja pärast teda. Pean silmas siin kahte suurt asja, mis on seotud meie ajaarvestusega.
Jeesus Kristuse sünd ligikaudu 2000 aastat tagasi jagab meie maailma aja kaheks pooleks: kõike enne seda toimunut määratleme me ajaga „enne Kristust“ või „enne meie ajaarvamist“ning kõike pärast seda toimunut „peale Kristust“ või „meie ajaarvamise järele“. Selle puusepa poja sünd on sellise aja määratluse piltlikult „kivisse raiunud“ ja mitte keegi ei tõstata küsimust mingi teistsuguse süsteemi kasutusele võtmisest. See oli nii, on nii ja jääb nii.
Teise ajaga seotud nähtuse mõistmiseks peame pisut kasutama Piibli abi. Piibel kinnitab meile, et Jeesus Kristus polnud pelgalt lihtsa päritoluga suur inimene, vaid ta oli tegelikult inimeseks saanud Jumala Poeg. Apostel Johannes ütleb tema sünni kohta oma evangeeliumi sissejuhatuses: “ Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“ Jh 1:14 Väljendit „Sõna“ (kreeka k. Logos) kasutab Johannes Jumala Poja sünonüümina. Samas sissejuhatavas lõigus ütleb apostel Jeesuse kohta: „Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.“ Jh 1:3 See on tõdemus, et Jeesus Kristus on Looja Jumal, kellega me Piiblis kohtume juba esimesel leheküljel.
Jeesus Kristuse kui Looja kätest on alguse saanud meie materiaalne maailm. Kuid temagi oli see, kes kogu meie planeedi Maa elu asetas kindlatesse ajalistesse raamidesse. 7-päevane nädalatsükkel on tema poolt käivitatud. Ja huvitav tõsiasi on see, et mitte keegi selle päikese all pole andnud meie nädalatsükli tekkimisele mingit muud tõsiseltvõetavat põhjendust. Selleks on jätkuvalt Piibli lugu maailma loomisest.
Nii et aeg ja ajaarvestus siin maailmas tõstab Jeesus Kristuse märkimisväärsele kohale meie elus. Ülestõusmispühad lisavad aga veel midagi väga olulist, miks on Jeesus meie jaoks isiklikult nii tähtis. Sellest aga kõneleme meie järjekordsel kohtumisel „Teeõhtud piibliringis“ 07. aprillil kell 19.00
Noorte palvenädal 2017
18.-25. märtsil on ülemaailmne noorte palvenädal. Seekordne pealkiri “Revolutsioon: reformatsioon, mis muutis maailma” aitab teadvustada 500 aasta möödumist protestantlikust reformatsioonist, mis toimus Saksamaal, Euroopas ja mujal.
Keskendudes teemadele, mis olid reformatsioonis kesksel kohal, näiteks “ainult armust”, “Kristus kui keskpunkt meie elus”, “armulaud”, “usutunnistus” ja “ristimine”, saame võimaluse tuletada meelde, mida suured reformaatorid olid avastanud ja püüdsid kaasinimestega jagada.
Lae loengud alla siit.
Piiblikool 18.-19.03 Tartus
Möödunud aastal toimus Eesti liidus 8-osaline seminaride sari nimega Piiblikool. Kuigi Piiblikool sellisel pideval kujul praegu ei jätku, tahaksime endiselt kasutada võimalust kutsuda vahel külaliskõnelejaid ja pakkuda koguduseliikmetele enesetäiendamise võimalusi.
Esimene selline võimalus avaneb juba tuleval nädalavahetusel, 18.–19. märtsil. Eestit külastab Newboldi kolledži süstemaatilise teoloogia vanemõppejõud dr Gunnar Pedersen, kes on praeguseks juba küll emerituuris, kuid kes on endiselt aktiivne ja nõutud loengupidaja. Ta tuleb siia liidu haridusosakonna kutsel, et lugeda loengukursus adventkoguduse põhiõpetustest meie liidu tudengitele ja pastoritele, aga ta on olnud lahkelt nõus jääma ka nädalavahetuseks, et sama ainet lühendatud kujul huvitatud koguduseliikmetele esitada. Nii on kõik 18. ja 19. märtsil oodatud Tartu adventkirikusse, et üheskoos mõelda meie piibellikele põhiõpetustele, mida teised kogudused ei mõista ega õpeta. „Mäletan adventteoloogia juhtmotiivide loengukursust Newboldis selgelt. See oli aine, kus kõik meie eritõed väga selgelt ja samas sügavalt vaimulikult ühtseks tervikuks seoti,” ütleb liidu isikliku teenistuse juht Mervi Kalmus. „Tean, et meie Piiblikooli maht on väga piiratud, aga loodan südamest, et isegi nende tundide jooksul joonistab dr Pedersen meie silme ette adventteoloogia kogu selle ilus ja sügavuses. Nii on Tartusse oodatud nii pikaaegsed koguduseliikmed, kes soovivad teoloogilist süvitsiminekut, kui ka need, kes soovivad kogudusega liituda või adventkoguduse teoloogiaga tutvust teha.”
Piiblikooli loeng algab tavapäraselt kell 14 pärast hommikust jumalateenistust ja lõunasööki. Laupäeval kestab loeng 18.30-ni ning algab jälle pühapäeva hommikul kell 9.00. Orienteeruvalt lõpeb seminar pühapäeval kell 12. Registreerimine advent.ee lehel on avatud ja lõpeb 13. märtsil.
3. Teeõhtu Piibliringis ja Taanieli raamatu õppimine

Filmiõhtu 11. märtsil kell 15.00
„Tell the World” („Räägi sellest maailmale”) on esimene ajalooline draama, mis räägib loo Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse varajasest ajaloost. Kahe ja poole tunni pikkune film algab sellega, kuidas William Miller otsib Piiblit, mille kaudu ta leiab Jeesuse kui oma sõbra. Lugu jätkub 1874. aastaga, ajal, kui Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse organisatsioon oli loodud ja kogudus saatis välja esimese misjonäri.
11. märtsil kell 15.00 on kiriku juures võimalus seda filmi koos vaadata. Oled oodatud!
Truudus Jumalale
“Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravas on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on ja Ta hingas seitsmendal päeval, seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.” (2Ms 20:8-11)
Hingamispäeva ei esitata siin uue seadlusena, vaid korraldusena, millele on alus pandud juba loomisel. Seda tuleb meeles pidada ja pühitseda kui Looja töö mälestusmärki. Jumalale kui taeva ja maa Loojale osutades eristab hingamispäev tõelise Jumala kõigist ebajumalaist. Seitsmenda päeva pidamine väljendab, et kummardatakse Jehoovat. Seega on hingamispäev märgiks inimese truudusest Jumalale – nii kaua, kuni maa peal on inimesi, kes Teda teenivad. Neljas käsk on kümnest käsust ainus, milles esineb Käsuandja nimi ja tiitel. See on ainus käsk, mis näitab, kelle autoriteediga on käsuseadus antud. Niisiis sisaldab hingamispäev Jumala pitseri, mille Tema on käsu ehtsuse ja kehtivuse tõendamiseks käsusse vajutanud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Sinu Kaitsja
Need, kes tõsiselt otsivad tõde ja püüavad puhastada oma hinge sõnakuulmises ning teevad kõik, mis suudavad, et valmistuda võitluseks, leiavad Jumalas kindla kaitse. “Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis minagi tahan sind hoida.” (Ilm 3:10) See on Päästja tõotus. Issand saadab taevast pigem kõik oma inglid Tema rahvast kaitsma, kui et jätab ühe ainsagi hinge, kes Temale loodab, Saatana võimusesse. EGW “Suur võitlus”
Sul on armuline Abimees
Jumal, keda me teenime, on pikameelne. “Tema halastused pole lõppenud.” (Nl 3:22) Läbi kogu prooviaja palub Tema Vaim inimesel vastu võtta igavese elu and. “Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema!” (Hs 33:11) Saatana eriliseks püüdeks on juhtida inimest pattu tegema ja jätta ta siis sinna abituna, lootusetuna ja liiga kartvana, et otsida andestust. Kuid Jumal kutsub: “Haaraku ta kinni minu tugevusest, et ta võiks teha rahu minuga; ja ta teeb rahu minuga.” (Js 27:5, KJV) Kristus on hoolitsenud kõige eest ja pakkunud kõikvõimaliku julgustuse. EGW “Prohvetid ja kuningad”