skip to Main Content
13veebr. 19

Kallihinnaline pärl

pärl1

Meie Päästja võrdles lunastava armastuse õnnistusi kallihinnalise pärliga. Ta illustreeris oma õpetust tähendamissõnaga kaupmehest, kes “otsis ilusaid pärleid. Kui ta leidis siis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Kristus ise on eriti hinnaline pärl. Temas on koos Isa auhiilgus ja Jumala täius. Ta on Isa au ja Tema isiku eriline kuju. Tema iseloomus avaldub Jumala iseloomuomaduste au. Pühakirja iga lehekülg kiirgab Tema valgust. Kristuse õigus on ühegi vea ja plekita nagu puhas valge pärl. Ükski inimese tegu ei suuda Jumala suurt ja kallist andi paremaks muuta. See on veatu. Kristuses “peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded”. (Kl 2:3) Tema “on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks”. (1Kr.1:30) Kõik, mida on vaja inimhinge vajaduste ja igatsuste rahuldamiseks selles ja tulevases maailmas, on olemas Kristuses. Meie Lunastaja on nii kallihinnaline pärl, et sellega võrreldes võib pidada kõiki muid asju tühiseks.
 Tähendamissõnas ei anta pärlit kingitusena. Kaupmees ostis pärli kogu oma vara hinnaga. Paljud kahtlevad selle tähenduses, sest Kristust esitatakse Pühakirjas annina. Ta on and, aga ainult neile, kes annavad ennast, oma hinge, ihu ja vaimu, täielikult Temale. Me peame andma end Kristusele, elama elu, mis on valmis kuuletuma kõigile Tema tingimustele. Kõik, mis me oleme, kõik annid ja võimed, mis meil on, on Issanda omad ja tuleb pühendada Tema teenimisele. Kui me end niimoodi tervenisti Temale anname, siis annab Kristus end koos kõigi taevaste aaretega meile. Me saame pärli kalli hinna eest.
 Kristuse evangeelium on õnnistus, mida kõik võivad saada. Lunastust suudavad osta nii kõige vaesemad kui ka kõige rikkamad, seda ei saa hankida mitte mingisuguse ilmaliku jõukusega. See saavutatakse teenistusvalmi sõnakuulelikkusega, andes end Kristuse omandiks.
 Me ei saa lunastust ära teenida, kuid me peame seda otsima sellise huvi ja sihikindlusega, nagu loobuksime selle nimel kõigest, mis maailmas on.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
25jaan. 19

Head mõtted

luuletusMa otsustasin anda
oma südame tagasi
mu südame Loojale.
Oma vaimukätel
ulatasin Talle elust
pulbitseva keskuse,
millest lähtub iga
hingetõmme ja liigutus.
Olin liialt kaua
seda enda kätel
üritanud hoida ja
läbi marutuulte kanda.
Täna otsustasin
oma südamele
parema kodu
ja soojema pesa leida.
Ulatasin selle oma
Issandale –
Temale,
kes südame
põksuma pannud.
Kergendunult hingata
võin taas –
mu süda on kodus,
seal, kus põleb
ta Looja valgus.

JK

20jaan. 19

Kristuse mäejutlus – õnn on olla tagakiusatud?

nõtrusesInimene on loodud alalhoidliku olemusega. Me ei armasta valu. Meie organism reageerib valule nii, et lihased tõmbuvad automaatselt asendisse, kus valu oleks kõige väiksem. See näib olevat igati mõistlik lahendus. Me püüame vältida olukordi, kus keegi meile haiget teeb – nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.

Seetõttu näib väga kummaline olevat viimane õndsakskiitmine Mäejutluses, kus Jeesus kiidab õnnelikeks inimesi, keda taga kiusatakse, laimatakse ja alandatakse. Kas Jeesus propageerib siin masohhismi? Kas Jeesus väidab tõesti, et füüsiline valu on nautimiseks ja hingevalu peavad saatma rõõmuvärinad? Seda on raske uskuda.

Kuid mida siis soovis Jeesus selle õndsakskiitmisega meile õpetada?

Sellele küsimusele püüaksime koos vastust leida laupäeval 26. jaanuaril kell 11.00 meie koguduse jumalateenistusel.

Head mõtted

jõud palvest

Üksteise armastamisest

Kristus ütles jüngritele välja oma suure soovi, et nad armastaksid üksteist nii nagu Tema neid oli armastanud. Ikka ja jälle rõhutas Ta seda: “Seda ma käsin teid,” ütles Ta korduvalt, “et te armastaksite üksteist.” Ülemises toas oli Ta alustanud sõnadega: “Uue käsusõna annan ma teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud, et teiegi üksteist armastaksite!” Jüngrite jaoks oli see käsk uus sellepärast, et nad polnud armastanud üksteist nii, nagu Kristus neid oli armastanud. Kristus mõistis, et hoopis uued ideaalid ja ajendid pidid hakkama jüngreid juhtima. Ta teadis, et jüngrite elus pidid avalduma uued põhimõtted ning et tema elu ja surma kaudu pidid nad saama uue mõiste armastusest. Käsk üksteist armastada sai Tema ohvri valgel uue tähenduse. Kogu armutöö on pidev enesesalgamine. Kristuse maapealse elu igal hetkel tulvas Temast Jumala armastust. Kõik, keda täidab Tema Vaim, armastavad nii nagu armastas Tema. Sama põhimõte ajendab inimsuhetes ka neid.

See armastus tunnistab inimese jüngriksolekust. “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,” ütles Jeesus, “kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:35) EGW “Ajastute igatsus”

Jeesus andis uue käsu

Õnnistatud

Väljenda tänulikkust õnnistuste eest, mis sul on; näita, et hindad tähelepanu, mida saad. Hoia süda täis Jumala kalleid tõotusi, nii et saaksid sellest varakambrist esile tuua sõnu, mis lohutavad ja kinnitavad teisi. See ümbritseb sind õhustikuga, mis on kasulik ja ülendav.

õnnistussõnad

Olgu sinu eesmärk õnnistada neid, kes on sinu ümber, ja sa leiad võimalusi olla kasulik nii oma pere liikmetele kui ka teistele. EGW “Tervise teenistuses”

Reede, 6. novembri audiojutlus

70 lähetamine. (1)

Back To Top