Õhkkond meie ümber
Jumal on armastus. Kes elab Jumalas, see elab armastuses. Kõik, kes on saanud tuttavaks taevase Isa armastuse ja õrna kaastundega, jagavad valgust ja rõõmu, kus iganes nad ka viibivad. Nende kohalolek ja mõju on kui lillelõhn, sest nad on ühendatud Jumala ja taevaga. Taeva puhtus ja ülev ilu antakse nende kaudu edasi kõigile, kes on nende lähedal.
Te võite endi ümber kujundada õhkkonna, mis valitseb taevase Eedeni seeravite hulgas. EGW “Usk, millest ma elan”
Üleskutsuv mõttetera
Uuri hoolikalt oma südant igaveses valguses. Pöördu Kristuse puhastava vere poole usus, et see kõrvaldaks plekid ja vead sinu iseloomust. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Kinnitav tsitaat Piiblist
“Mina, Issand, olen su päästja, Jaakobi Vägev on su lunastaja.” (Js 49:26b)
Vaimu tegevus inimeses
Inimeste eest on tasutud määratu suur hind, et nad jõuaksid kristliku iseloomu täiuseni. Need, keda on Pühakiri Jumala häälena mõjutanud ja kes soovivad selle õpetusi järgida, peavad iga päev õppima ja iga päev vastu võtma vaimulikku innustust ja väge, mida antakse igale tõelisele usklikule Püha Vaimu annis.
Püha Vaim on tasuta, tegutsev, sõltumatu jõud. Taeva Jumal kasutab oma Vaimu nii, nagu heaks arvab. Inimeste mõtted, arusaamad ja meetodid ei saa selle tegutsemisele piire seada või ette kirjutada, milliste kanalite kaudu see peaks tegutsema samamoodi, nagu ei saa tuulele anda käsku: “Ma käsin sul puhuda teatud suunas ja tegutseda just nii ja nii.” Samamoodi nagu tuul liigub jõuliselt, painutab ja murrab oma teel kõrgeid puid, mõjutab Püha Vaim inimeste südant ja ükski piiratud inimene ei saa Tema tööd takistada.
Südame allikas peab saama puhastatud, enne kui sellest voolav saab puhtaks. Mingit julgeolekut ei ole inimesel, kel on üksnes legaalne religioon, jumalakartuse vorm. Kristlik elu ei ole vana elu muudatus või täiendus, vaid olemuse muutus. Patule ja oma minale tuleb surra ning vastu võtta täiesti uus elu. Selle muutuse saab tuua ainult Püha Vaimu mõjus tegevus. EGW “Te saate väe”
Piiblisalm
“Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal.” (Aamose 5:14)
Igavene valitseja
Kristuse teine tulemine, millega algab Tema õiglane valitsemine, on inspireerinud pühi kirjutajaid kasutama kõige ülevamaid ja tundeküllasemaid väljendeid. Kuningas Taavet laulis Kuninga võimust ja majesteetlikkusest: “Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu … Jehoova palge ees, sest Tema tuleb, sest Ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11, 13)
Prohvet Jesaja ütles: “Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jehoova pühib pisarad ära kõigilt palgeilt ja kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Jehoova on rääkinud.” (Js 25:8)
Pisut aega enne jüngritest lahkumist lohutas Õnnistegija oma järelkäijaid tõotusega, et Ta tuleb jälle tagasi: “Teie süda ärgu ehmugu … Minu Isa majas on palju eluasemeid … Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde!” (Jh 14:1-3)
Inglid, kes viibisid Õlimäel pärast Kristuse taevasse minekut, kordasid jüngritele Tema taastuleku tõotust:
Apostel Paulus tunnistas Püha Vaimu sisendusel: “Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga.” (1Ts 4:16) Patmose prohvet ütleb: “Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha.” (Ilm 1:7)
Jeesuse teine tulemine teeb tõeks selle ideaali, “mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu läbi maailma ajastust alates.” (Ap 3:21) Siis murtakse kauakestnud kurjuse võim; siis on “maailma valitsus saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni!” (Ilm 11:15) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Õide puhkenud armastus
/…/ Armastus on Jumalast. Sinus pole armastust, mis oli Kristuse südames. Pühitsemata süda ei saa seda taevase päritoluga taime esile kutsuda ega tekitada, taime, mida tuleb pidevalt kasta taevakastega, et see õide puhkeks. See saab hästi kasvada ainult südames, kus valitseb Kristus. See armastus ei saa elada ega õilmitseda ilma tegevuseta, see ei saa tegutseda ilma kasvava innukuseta ning oma olemust teistele laiendamata ja levitamata. /…/ EGW “Tunnistused kogudusele” II lk 450 kiri vend A-le
