Kristuse mäejutlus – õnn on olla tagakiusatud?
Inimene on loodud alalhoidliku olemusega. Me ei armasta valu. Meie organism reageerib valule nii, et lihased tõmbuvad automaatselt asendisse, kus valu oleks kõige väiksem. See näib olevat igati mõistlik lahendus. Me püüame vältida olukordi, kus keegi meile haiget teeb – nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.
Seetõttu näib väga kummaline olevat viimane õndsakskiitmine Mäejutluses, kus Jeesus kiidab õnnelikeks inimesi, keda taga kiusatakse, laimatakse ja alandatakse. Kas Jeesus propageerib siin masohhismi? Kas Jeesus väidab tõesti, et füüsiline valu on nautimiseks ja hingevalu peavad saatma rõõmuvärinad? Seda on raske uskuda.
Kuid mida siis soovis Jeesus selle õndsakskiitmisega meile õpetada?
Sellele küsimusele püüaksime koos vastust leida laupäeval 26. jaanuaril kell 11.00 meie koguduse jumalateenistusel.
Elu valgus
Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus täitis Saalomoni templi, kui tempel sisse õnnistati. Valgus paistis Petlemma küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.
Kristuse mäejutlus – õndsad on rahutegijad
Jõud ülevalt
Iga nõrk, kahtlev ja võitlev hing, kes alistub täielikult Issandale, asetatakse otsesesse kokkupuutesse jõududega, mis tal võita võimaldavad. Taevas on talle väga lähedal ning ta võib halastusrikastelt inglitelt saada igal katsumus- ja vajadushetkel kinnitust ja abi. EGW “Apostlite teod”
Õppetund männist
Kõigist puudest on harilik mänd üks parimaid, millest kristlased võivad saada innustavaid õppetunde. Mänd vajab juurte jaoks vähem mulda kui ükski teine puu. Ta leiab kuivas pinnases ja viljatute kaljude vahel piisavalt toitaineid, et püsida ühtviisi roheline nii talvel kui ka suvel. Juurte all vähe mulda, sirutub ta kõigist metsapuudest kõrgemale, jõudes taevale kõige lähemale.
Koguduseliikmed, kes seisavad oma osal ja kohal, on õiguse puud, Issanda istandus. Kuigi ümbritsevad olud võivad olla ebasoodsad, sirutuvad nad pidevalt taeva poole, nagu mänd, mille juurtel on vähe mulda, ning ammutavad toitaineid ülevalt. Nagu männi healõhnalised oksad jagavad nad saadud armu armu peale. Varjatud toitained, mis tulevad Jumalalt, antakse Talle tagasi ehedaimas teenistuses. EGW “Pilk ülespoole”