Palvenädal 3.-10. november 2018
Jumala Sõna olulisusJutlus kolmeinglikuulutusest 27.10 kell 11.00
Kolme ingli sõnum – “Tehke kindlaks, mis on peaasi!” Ilm 14:12
Igal inimesel on omad toitumisharjumused. Paljude jaoks kehtib reegel, et paremad palad jäetakse viimaseks. Samast vallast on ka ütelus: “Kes naerab viimasena, naerab paremini!” Kas apostel Johannes lähtus samuti sarnasest elufilosoofiast, on raske öelda. Kuid pannes kirja sõnumit kolmest inglist kesktaeva kohal, kellel oli maailma rahvastele öelda midagi väga olulist, pani Johannes paremad palad inglite sõnumi lõppu. Mida see “parim” endast kujutas, sellest õpime koos hingamispäeval 27. oktoobril kell 11.00.
Valik on sinu
Jumala valitsus ei ole rajatud pimedale alistumisele ja mõtlematule kontrollile, nagu Saatan püüab näidata. See rajaneb mõistusele ja südametunnistusele. “Tulge nüüd ja seletagem isekeskis,” (Js 1:18) on Looja kutse loodolevustele. Jumal ei sunni nende tahet, keda ta on loonud. Ta ei võta vastu austusavaldust, mis pole antud vabast tahtest ega arukalt. Sunnitud alistumine takistaks mõistuse ja iseloomu tõelist arenemist, teeks inimesest ainult masina. See ei ole Looja eesmärk. Ta soovib, et inimene, tema loomisväe kroon, jõuaks oma arengus kõrgeimale võimalikule tasemele.
Ta asetab meie ette õnnistuse kõrguse, milleni ta soovib meid oma armu läbi viia. Ta kutsub meid üles end temale andma, et ta saaks täita oma tahet meis. Meie ülesandeks jääb vaid valida, kas me soovime vabastamist patuorjusest ja osa saada Jumala laste aulisest vabadusest. EGW “Tee Kristuse juurde”
Üksteise armastamisest
Kristus ütles jüngritele välja oma suure soovi, et nad armastaksid üksteist nii nagu Tema neid oli armastanud. Ikka ja jälle rõhutas Ta seda: “Seda ma käsin teid,” ütles Ta korduvalt, “et te armastaksite üksteist.” Ülemises toas oli Ta alustanud sõnadega: “Uue käsusõna annan ma teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud, et teiegi üksteist armastaksite!” Jüngrite jaoks oli see käsk uus sellepärast, et nad polnud armastanud üksteist nii, nagu Kristus neid oli armastanud. Kristus mõistis, et hoopis uued ideaalid ja ajendid pidid hakkama jüngreid juhtima. Ta teadis, et jüngrite elus pidid avalduma uued põhimõtted ning et tema elu ja surma kaudu pidid nad saama uue mõiste armastusest. Käsk üksteist armastada sai Tema ohvri valgel uue tähenduse. Kogu armutöö on pidev enesesalgamine. Kristuse maapealse elu igal hetkel tulvas Temast Jumala armastust. Kõik, keda täidab Tema Vaim, armastavad nii nagu armastas Tema. Sama põhimõte ajendab inimsuhetes ka neid.
See armastus tunnistab inimese jüngriksolekust. “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,” ütles Jeesus, “kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:35) EGW “Ajastute igatsus”
