Jumal alalhoidjana
Kogu tõde — avaldugu see looduses või Piiblis — on üks tervik.
Tavaliselt tähistatakse mõistega “loodusseadused” seda, mida inimesed on suutnud avastada materiaalset maailma juhtivatest seadustest. Ent kuivõrd piiratud on nende tunnetus ja kui tohutu on valdkond, milles Looja võib tegutseda oma seaduste kohaselt, jäädes surelikule mõistusele täielikult mõistetamatuks!
Loodus teenib Jumalat. Jumal ei tühista oma seadusi ega tegutse nendega vastuolus, vaid kasutab neid pidevalt oma tööriistadena. Loodus tunnistab aktiivsest mõistusest, mis avaldub loodusseadustes ja nende kaudu. Isa ja Poeg tegutsevad looduses pidevalt. Kristus ütles: “Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Joh.5,17).
Jumal on maailmas pidevalt tegev loodu alalhoidjana. Meie süda lööb ja kopsud töötavad mitte seetõttu, et mehhanism on kord käima pandud ja jätkab käiku oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et kõige eest kannab hoolt Tema, kelles “me elame, liigume ja oleme” (Apt.17,28). Temast kõneleb iga meie hingetõmme ja südamelöök. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Meie Isa palve – suhted Jumalaga
Meie Isa palve jaguneb laias laastus kahte ossa. Neist esimene puudutab inimese suhteid oma Jumalaga. Mida Jeesus selle teema kohta õpetas, sellest mõtiskleme koos hingamispäeval, 14. septembril kell 11.00 Põltsamaa Adventpalvelas. Kõik olete teretulnud!
Vormija kätes
Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendusest Kristusega
Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.
Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.
Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”
Talentide kasutamine
Kogu Jumala perekond on kaasatud kohustusse kasutada oma Issanda vara. Iga inimene – kõige tagasihoidlikumast ja tähtsusetumast kuni kõige kõrgema ja tähtsamani – on moraalne isik, kellele on antud võimed, millest tuleb Jumalale aru anda.
Kõik on pandud Issanda talentide eest suuremal või vähemal määral vastutama. Vaimulik, vaimne ja füüsiline võimekus, mõju, ühiskondlik positsioon, vara, kiindumused, sümpaatiad – kõik on väärtuslikud talendid, mida tuleb kasutada Issanda töös, et päästa hingi, kelle eest Kristus suri. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nähes nähtamatut
Kristus nägi enda ees kogu aeg oma missiooni tulemust. Tema maist elu, mis oli täis rasket tööd ja eneseohverdust, rõõmustas mõte, et Ta ei näe seda vaeva asjata. Oma elu inimeste elu eest andes taastab Ta inimkonnas Jumala kuju. Ta tõstab meid põrmust üles, vormib iseloomu oma iseloomu eeskuju järgi ja teeb selle oma auga kauniks.
Kristus nägi oma hinge vaeva ja oli rahul. Ta nägi igavikku ning nende õnne, kes Tema alanduse kaudu saavad andestuse ja igavese elu. Teda haavati nende üleastumiste tõttu, vigastati nende ülekohtu tõttu. Tema peal oli karistus, et nemad saaksid rahu, ning Tema vermete läbi on neile tervis tulnud. Ta kuulis lunastatute hõiskamist. Ta kuulis päästetuid laulmas Moosese ja Talle laulu. Kuigi Ta pidi kõigepealt vastu võtma vere ristimise, kuigi maailma patud lasusid raskelt Tema süütul hingel, kuigi Tal oli sõnulväljendamatu kurbuse vari, ometi valis Ta Tema ette seatud rõõmu nimel kannatada risti ja taluda häbi.
Seda rõõmu peavad jagama kõik Tema järgijad. Kuigi meie tasu on tulevikus suur ja auline, ei ole vaja seda hoida lõpliku vabastamise ajaks. Juba siin võime usu kaudu siseneda Päästja rõõmusse. Sarnaselt Moosesega peame vastu pidama nagu nähes Nähtamatut. EGW “Tervise teenistuses”
Õige toitumine
Selleks, milleks on toit ihule, peab Kristus saama hingele. Toidust pole meile mingit kasu, kui me seda ei söö. Samuti ei tähenda Kristus meile midagi seni, kuni me ei tunne Teda isikliku Päästjana. Teoreetiline tundmine on asjatu. Meil tuleb Temast toituda. Meil tuleb Ta võtta vastu oma südamesse nii, et Tema elu saab meie eluks. Tema armastus peab sulama meisse.
Jeesus ütles: “Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.” (Jh 6:57) Jumala Poeg elas usus Isasse ja meil tuleb elada usus Kristusesse. Kristus oli valmis nii täielikult täitma Isa tahet, et Tema elu kõneles Isast. Ta jäi patutuks. Meie võime võita samuti, nagu võitis Kristus. EGW “Ajastute igatsus”








