Lõikustänu hingamispäeva mõtted ja tegemised
“Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” Matteuse 13, 31-32.
Jutlus viis mõtted aednikule, kes seemneid maha pannes mõtleb täisjõus taimele, jättes talle vastavalt ruumi. Jumal vaatab iga inimest kogu tema potentsiaaliga ja igatseb näha tema vaimulikku kasvamist ja edenemist temale ettenähtud suurusjärku. Piibel räägib maailma lõikusajast, mida nimetatakse ka kohtuks, mil Jumal vaatab üle igale inimesele antud talentide kasutamise.
Selle kauni hingamispäeva tegid veelgi kaunimaks koguduse tänusõnad oma pastorile ja ühised palved, sest tegemist oli ka pastori tunnustamise päevaga.
Õhtupoolikul oli aga üle aegade kõige vahvam noortekas üldse. Kuulsin sellist hinnangut mitmest suust ja arvan ise ka samamoodi. Eistvere pargis tutvusid noored, hästi noored ja pisut vanemad sügiseses looduses erinevate taimedega, mängiti mänge, peeti piknikku ja harjutati mõõgadrilli. Kui keegi ei tea, mida mõõgadrill tähendab, võib tulla järgmisele noortekale, siis saab teada. Jälgige reklaami!
Ühe loo seitse õppetundi
Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.
Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).
Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.
Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.
Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.
Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.
Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.
Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”
Mõtle tänutundega möödunud aastale!
Iga meile osakssaanud õnnistus kutsub meid vastama kõige hea Andjale. Kristlane peaks sageli meenutama möödunud elupäevi ja mõtlema tänutundega sellele, kuidas Jumal on aidanud teda läbi mitmesugustest olukordadest – toetanud läbikatsumistes, avanud võimalused siis, kui kõik näis sünge ja vähetõotav ning kosutanud hetkil, mil jõud oli lõpukorral. Inimestel tuleb selles kõiges tajuda taevaste inglite hoolekannet. Lugematuid õnnistusi nähes peaks ta endalt sageli alandlikult ja tänumeeles küsima: “Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu?” (Ps 116:12)
Meie aeg, meie võimed ja meie omandus tuleb pühendada Temale, kes on usaldanud need õnnistused meie hoolde. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Usuelu
Paljud küsivad: “Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?” Sa soovid end Temale ära anda, kuid oled moraalselt nõrk, kahtluste ori ja patuelu harjumuste kontrolli all. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda valitseda oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Teadmine, et oled murdnud tõotusi ja jätnud lepingud täitmata, nõrgestab sinu usaldust enda siirusesse ja kutsub esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Sul ei tarvitse siiski meelt heita. Sa pead mõistma, mis on õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud, otsustus-, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on seda kasutada. Sa ei suuda oma südant muuta, sa ei suuda ise garanteerida selle kiindumust Jumala vastu, aga sa võid valida Teda teenida. Siis töötab Tema sinu sees, et sa tahad ning tegutsed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu kontrolli alla; sinu tähelepanu koondub Temale ja su mõtted on Temaga kooskõlas.
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Tulemus oleneb eesmärgist
Teadmine, et toimitakse õigesti on parim ravim haigele kehale ja mõistusele. Tervis ja jõud on eriline õnnistus, mida Jumalalt saab. Inimene, kelle meelelaad on rahulik ja rahul Jumalas, on tervise teel. Teadlikkus, et Issanda silmad on meie poole ja Tema kõrvad on meie palvetele avatud, pakub tõepoolest rahuldust. Teadmine, et meil on alati ustav Sõber, kellele võime usaldada kõik oma hinge saladused, on sõnul väljendamatu eesõigus. Kristuse sõnad on väärt rohkem kui kõigi universumi arstide arvamused: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). See on esimene ja tähtis eesmärk – taevariik, Kristuse õigus. Teised eesmärgid peavad jääma selle suhtes teisejärguliseks. EGW “Tunnistused kogudusele I”
Kes otsib, see leiab
Jumalapilt – kas pilt Jumalast? Ei! Jumalat pole keegi silmast silma näinud. Seetõttu oleks pilt Jumalast üksnes kunstniku fantaasia vili. Selliste piltide kultuslikel eesmärkidel valmistamise on Jumal Kümnes käsus keelanud. Jumalapilt on seega lihtsalt meie seesmine, tunnetuslik arusaam sellest, kes on Jumal. See oli üks Jeesus Kristuse sihipärane eesmärk esitada inimesele õigesti Taeva Jumalat. Sellest teemast ei lähe Ta ka Mäejutluses mööda.
Samas tekstis räägib Jeesus ka inimesest, kes on kohtunud oma elus nähtamatu Jumalaga. Kuidas reageerib inimene, kui ta on mõistnud elava Jumala reaalsust ja enda seesmist ja välist mannetust.