Ühe loo seitse õppetundi
Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.
Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).
Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.
Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.
Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.
Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.
Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.
Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”
Kuidas meil “Talvele vastu” oli ja on
Ülemaailmsel adventkirikul on mitmed abiorganisatsioonid ning abistamistöö on ka muidu levinud. Kui me esimest korda Põltsamaal heategevusüritust kogu perele „Talvele vastu“ kavandasime, võtsime me malli Soomest, kuid me ei kopeerinud seal tehtavat. Meil ei olnud selliseid võimalusi. Me võtsime üle need ideed, mis meile sobisid, ning seejärel vaatasime isekeskis üksteisele otsa ja küsisime endalt, mida meie oskame ja saame. Me oleme siiani olnud igal aastal arenemas ja muutumas. Millestki oleme loobunud, midagi oleme lisanud.
„Talvele vastu“ ettevalmistamisel jagub tööd aastaringselt. Meile on abi pakkunud partnerid nii Soomest kui Rootsist, nii oma kirikust kui teistest organisatsioonidest, rääkimata mitmetest Põltsamaa inimestest, kes aiasaadusi ja riideid annavad. Siinkohal suur tänu kõigile kaasaaitajatele! Abi jagamine on samuti pidev ja aktiivne töö. „Talvele vastu“ lõppedes pole kunagi lauad kraamist tühjaks saanud. Ometi on lõpuks kõik asjad oma koha ja kasutuse leidnud. Muidugi on „Talvele vastu“ eelsed nädalad eriliselt kiired – ega siis korraldajatel muuks eriti aega ei jää.
Ürituse üldisel ettevalmistusel hoidsid silma peal Eha ja Vello Põldaru, aga igal valdkonnal oli koordinaator omast majast, s.t. Põltsamaa adventkoguduse inimeste hulgast. Lisaks oli linnainimeste seast palju abilisi: riideid välja panemas ja pärast telki kokku panemas, päästemaskotiks olemas, tervisetelgis askeldamas. Põltsamaa algklasside maja õpilasomavalitsuse lapsed viisid läbi mänge ja tegevusi. Ma olen õnnelik ja südamest tänulik, et meie linnas ja ümbruskonnas on sellised fantastilised inimesed. Mõned neist on olnud abiks lausa igal aastal ning võtnud „Talvele vastu“ oma südameasjaks. Kaugemalt on spetsiaalselt selleks puhuks alati kohale sõitnud juuksur Anneli.
Sel aastal toimus „Talvele vastu“ kuuendat korda. Ootasime adventkiriku aeda külla kõiki Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimesi, eriti neid, kes tõesti abi vajasid ja vajavad, kuid ka neid, kes soovisid lihtsalt mõnusalt aega veeta, sest niisama melu keskel olla ja hilissuve nautida oli samuti tore.
Ilm on olnud kõigi kuue „Talvele vastu“ ajal suurepärane – tänu Jumalale! Uuendusena oli sel aastal esimest korda kohvitelk, kus sai jalga puhata, viljakohvi, taimeteed või morssi juua ning küpsist süüa. Kuigi me oleme igal aastal eriliselt valmistunud, et lastel oleks huvitav, siis sel aastal kutsusime lastega pered aeda juba tund aega enne ürituse ametlikku avamist. Lastega perede varasem tulek hajutas natuke inimeste voogu ja riiete vaatamiseks oli rohkem ruumi.
Kui palju meil külalisi käis, ei oska täpselt öelda. Üle kedagi ei loetud. Kuulsin hinnangut, et võis olla umbes viissada külalist. Samas usun, et riideid sai veelgi rohkem inimesi. Kuulsin, kui inimesed ütlesid, et nad viivad selle või tolle asja kellelegi sugulasele või tuttavale. Lisaks oli sel aastal meil võimalus „Talvele vastu“ raames ka koolides koolitarbeid ja muud vajaminevat jagada.
Tänavu olid meil külas Soome kogudusekaaslased-partnerid, kes on seal pikki aastaid olnud abistamistööga seotud. Nad tulid spetsiaalselt vaatama, kuidas meie siin toimetame. Kui ma küsisin, kas see, mida nad siin nägid, oli nende ootustele vastav või erinev, siis nad ütlesid, et nad ei osanud nii paljut siit oodata. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui meie Soome eeskuju oligi puhtal kujul abistamise üritus, siis „Talvele vastu“ on kujunenud vabamaks ja seltskondlikumaks.
Me jäime rahule sellega, et oli päris palju neid, kes meile külla tulid. Loodetavasti suutsime me neile rõõmu pakkuda. Kõige rohkem olen rahul, kui inimesed tulevad tänukontserdile Jumalat tänama. Viie tuhande mehe söötmise järel sai Jeesusest väga nõutud tegelane, inimesed käisid tal järel, et ta neid jälle leivaga varustaks, aga Jeesuse südamesoov oli anda neile ka „rooga, mis püsib igaveseks eluks“.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
Taas on tulemas heategevusüritus kogu perele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided, sügisannid, raamatud. Teenuseid pakuvad juuksur, tervisetelk, kohal on päästeametnik. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised ja huvitavad tegevused.
Kõik see toimub 14. septembril 12.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1, Adventkiriku aias.
Lastega pered on oodatud juba kella 11-st.
Auto palume jätta Tartu maantee parklatesse!
Tarkuse allikas
1.september on teadmistepäev. Algab uus kooliaasta. 30. augustil paluti õnnistust meie koguduse lastele ja õpetajatele. Neile lastele, kes kohal olid ja muidugi kõigile kuulajatele, rääkis Älis tarkusest. Ja loomulikult tegi ta seda kuningas Saalomoni näite põhjal, kes oli üks targemaid inimesi, kes kunagi maa peal on elanud.
Saalomon oli omal ajal niivõrd kuulus oma tarkuse poolest, et teda tuldi vaatama, teda taheti näha lihtsalt sellepärast, et ta oli nii TARK. Sellest võid lugeda Piiblist 1. Kuningate raamatust 10:1-9.
Kust sai Saalomon oma tarkuse? Mis oli Saalomoni tarkuse aluseks?
1.Kun.3:9
Saalomon palus Jumalat: “Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Saalomoni tarkusel oli jumalik päritolu.
Me võime Jumala vastuse Saalomonile lugeda salmidest 11-12.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.”
Meid julgustati täna paluma sedasama südame tarkust ehk sõnakuulelikku südant, mida palus Saalomon.
Soovime jumalikku tarkust kõigile õpetajatele ja õpilastele, eriliselt aga neile, kes alles alustavad kooliteed!
Mõtle tänutundega möödunud aastale!
Iga meile osakssaanud õnnistus kutsub meid vastama kõige hea Andjale. Kristlane peaks sageli meenutama möödunud elupäevi ja mõtlema tänutundega sellele, kuidas Jumal on aidanud teda läbi mitmesugustest olukordadest – toetanud läbikatsumistes, avanud võimalused siis, kui kõik näis sünge ja vähetõotav ning kosutanud hetkil, mil jõud oli lõpukorral. Inimestel tuleb selles kõiges tajuda taevaste inglite hoolekannet. Lugematuid õnnistusi nähes peaks ta endalt sageli alandlikult ja tänumeeles küsima: “Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu?” (Ps 116:12)
Meie aeg, meie võimed ja meie omandus tuleb pühendada Temale, kes on usaldanud need õnnistused meie hoolde. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Usuelu
Paljud küsivad: “Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?” Sa soovid end Temale ära anda, kuid oled moraalselt nõrk, kahtluste ori ja patuelu harjumuste kontrolli all. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda valitseda oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Teadmine, et oled murdnud tõotusi ja jätnud lepingud täitmata, nõrgestab sinu usaldust enda siirusesse ja kutsub esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Sul ei tarvitse siiski meelt heita. Sa pead mõistma, mis on õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud, otsustus-, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on seda kasutada. Sa ei suuda oma südant muuta, sa ei suuda ise garanteerida selle kiindumust Jumala vastu, aga sa võid valida Teda teenida. Siis töötab Tema sinu sees, et sa tahad ning tegutsed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu kontrolli alla; sinu tähelepanu koondub Temale ja su mõtted on Temaga kooskõlas.
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Tulemus oleneb eesmärgist
Teadmine, et toimitakse õigesti on parim ravim haigele kehale ja mõistusele. Tervis ja jõud on eriline õnnistus, mida Jumalalt saab. Inimene, kelle meelelaad on rahulik ja rahul Jumalas, on tervise teel. Teadlikkus, et Issanda silmad on meie poole ja Tema kõrvad on meie palvetele avatud, pakub tõepoolest rahuldust. Teadmine, et meil on alati ustav Sõber, kellele võime usaldada kõik oma hinge saladused, on sõnul väljendamatu eesõigus. Kristuse sõnad on väärt rohkem kui kõigi universumi arstide arvamused: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). See on esimene ja tähtis eesmärk – taevariik, Kristuse õigus. Teised eesmärgid peavad jääma selle suhtes teisejärguliseks. EGW “Tunnistused kogudusele I”
Kes otsib, see leiab
Jumalapilt – kas pilt Jumalast? Ei! Jumalat pole keegi silmast silma näinud. Seetõttu oleks pilt Jumalast üksnes kunstniku fantaasia vili. Selliste piltide kultuslikel eesmärkidel valmistamise on Jumal Kümnes käsus keelanud. Jumalapilt on seega lihtsalt meie seesmine, tunnetuslik arusaam sellest, kes on Jumal. See oli üks Jeesus Kristuse sihipärane eesmärk esitada inimesele õigesti Taeva Jumalat. Sellest teemast ei lähe Ta ka Mäejutluses mööda.
Samas tekstis räägib Jeesus ka inimesest, kes on kohtunud oma elus nähtamatu Jumalaga. Kuidas reageerib inimene, kui ta on mõistnud elava Jumala reaalsust ja enda seesmist ja välist mannetust.