Eakate õhtu
Eakate päeva puhul ootas Põltsamaa Adventkogudus kõiki vanemaealisi teeõhtule. Kõigepealt olid tervitussõnad koguduse vanematelt. Kuna oldi kokku tuldud, et hallpäid austada, oli teemaks lugu kuningast, kes küsis oma parimalt nõuandjalt, kuidas austada inimest, kellest kroonitud peal on tõesti hea meel. Kuna nõuandja arvas, et just tema see on, keda austada tahetakse, siis pakkus ta välja tõeliselt suurejoonelise tseremoonia. Ometi tuli välja, et niimoodi hakati austama kedagi teist, nimelt tema vihavaenlast. Küsimus jäi: kuidas me talume austust ja kuidas austusest ilmajäämist?
Ühises laulus esitati küsimus, kas Jeesus teab, mida võideldes on südames kanda mul. Kuigi Jeesus ei elanud vanaks, elas ta kõrvu elatanutega ning mõistis nende muresid ja valusid. Ta käis läbi “surmavarju oru” ning lõpuks läks ka läbi surma. “Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Heebrealastele 2,18.).
Tore oli, et nii mitmedki keskealised, nooremapoolsed ja ka hästi noored (loe: lapsed) ei pannud paljuks tulla eakaid austama. Ühiselt sai piltide kaudu käia ära Norras ning istuda rikkalikult kaetud laua taga. Meie kallite memmede-taatide silmist paistis rõõm ja rahulolev väärikus: meist hoolitakse! Pidasime ka plaani, et talveõhtutel võiks teinegi kord kokku tulla, et üheskoos juttu puhuda. Üheks huvipakkuvamaks teemaks, millest edaspidi rääkida, tundus olevat tervis.
29. september
9 Photos
Esimesed ringid juba tegutsevad!
27. septembril toimus teine lilleseade ring. Esimesel tunnil olime vaadanud pilte erinevatest seadetest ja rääkisime sissejuhatavat juttu. Nüüd aga oli aeg praktika juurde asuda. Igaüks oli kodust kaasa võtnud lilli ja neist tuli seekord spiraalkimp teha. Teoreetiliselt võib see tunduda lihtne, aga praktilise teostuse juures võis kuulda lauseid “Õpetaja aita!”, “Mul ei ole varred ju spiraalselt!”. Mitmedki alustasid jälle ja jälle otsast peale, kuni asi sujuma hakkas ja juhendaja Maarja abikätt vajasime me kõik. Lõpptulemusega võis rahule jääda ja igaüks viis oma kimbu koju teistele näitamiseks.
Oleme Jumalale tänulikud, et Ta loodust värvikireval sügisel nii kaunite lilledega on ehtinud.
Pange tähele
lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei
olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja
homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te
nõdrausulised!
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis
seda kõike antakse teile pealegi!
Matteuse 28-30,33
Talvele Vastu tänujumalateenistus
22. septembril toimus heategevusürituse Talvele vastu tänujumalateenistus. Võime olla rõõmsad ja tänulikud, sest Jumal on meile kinkinud nii palju head. Samamoodi oli hea meel näha kirikus neid inimesi, kes meie kogudust aitasid selle ürituse organiseerimisel. Nii üldlaulus kui ka lauljate poolt esitatud lauludes jäi kõlama tänulikkuse mõte Jumala vastu. Terve kogudus luges koos Psalmid 8,4-10
Kui ma näen su taevast,
su sõrmede tööd,
kuud ja tähti,
mis sa oled rajanud,
siis mis on inimene,
et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg,
et sa tema eest hoolitsed?
Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast
ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla,
lambad, kitsed ja härjad, kõik,
samuti metsloomad,
taeva linnud ja mere kalad
ja kõik, mis mere radadel liigub.
Issand, meie Jumal,
kui auline on sinu nimi
kogu maailmas!
Kõne läbivaks teemaks oli usk Jumalasse.
Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb
Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga
neile, kes teda otsivad.
Heebrealaste 11,6
Jumal kinnitagu Sinugi usku!
22. september
19 Photos
Talvele vastu 2012
16. september oli Põltsamaa kogudusele meeldejääv päev, sest toimus järjekordne heategevusüritus “Talvele vastu”. Meie südamed on täidetud tänuga Jumala vastu, kes kuulis meie palveid ja kinkis ilusa ilma. Tänu Jumalale ka Püha Vaimu abi eest, kes julgustas ja innustas meie väikest kogudust nii suurt üritust ette võtma. Ja tänu kõikidele abilistele, nii koguduseliikmetele kui sõpradele-sugulastele. Igaühele jagus jõukohast tööd.
Meie kogudusevanem Hele Kulp seisis alguseks kogunenud rahvahulga ees ja ütles avasõnad. Ta luges Piibli kirjakoha:
Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!
Roomlastele 12,10
Kuna see üritus on mõeldud tervele perele, siis on suur rõõm olnud kogeda, et igal aastal tuleb järjest rohkem lapsi. Lapsed said tutvuda kirikuga, mängida, võistelda ja sõbrustada tuletõrjekoer Nubluga. Samuti oli iga võistluse preemiaks üllatusauhinnad. Päästeametnik Ants Kulp oli sellel aastal eriti ilusas vormiriietuses nõustamas ja jagamas materjale tuleohutuse valdkonnas. Meditsiinitöötajad mõõtsid vererõhku ja rasvaprotsenti, sai ka kaaluda ja pikkust mõõta. Ja eks tervis läheb paremaks juba sellest, kui saad ainuüksi oma mure kellelegi ära rääkida. Juuksur Annely Kaasiku väsimatud sõrmed tegid tundide viisi tööd, sest juuksurile tulnute järjekord ei tahtnud kuidagi lõppeda. Uuendusliku väljanägemisega lahkusid sealt ruumist nii noored kui vanad.
Kui inimesed olid saanud rahuldatud oma maised vajadused riiete, jalanõude ja toiduainete näol, siis ootas neid Helve Murd, kes tutvustas meie kirjandust. Nii sai ka vaimulik seeme külvatud ja meie palve on Jumala poole, et Tema kastaks ja kasvataks seda seemet veelgi. Kõik lahkujad said kaasa voldiku, mis kutsus neid 22. septembril toimuvale tänujumalateenistusele. Mitmed inimesed jäid lahkudes Jussi või Helega pikemalt vestlema.
Oli võimalus registreerida sügisel ja talvel toimuvatele kursustele ja ringidesse: lilleseade, muusika, inglise keel, “5 päevaga suitsetamisest lahti”, “Avasta kristlus”, teoloogilised mõtisklused.
Üldse külastas meid sellel päeval umbes 400 inimest. Telk oli avatud veel ka esmaspäeval.
Vahel on meil tunne, et koguduse aed on liiga suur, kuid teise korruse aknast allolevat peade merd vaadates saime aru miks suur aed hea on.
Tänulaul. Hõisake Issandale, kõik ilmamaad!
Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!
Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari.
Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!
Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve.
Psalmid 100,1-5
16. september
94 Photos
Korraldame kursusi!
Alanud on registreerimine erinevatele kursustele ja ringidele:
- lilleseade
- muusika
- inglise keel
- “5 päevaga suitsetamisest lahti”
- “Avasta kristlus”
- teoloogilised mõtisklused
Täpsem info telefonil 52 90902 või Kreutzwaldi 1 neljapäeviti kell 16.00-18.00
Päev Loojaga
Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste Looja. Tema ei väsi ega tüdi… Tema annab väsinule rammu ja jõuetumale palju jõudu!» «Ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal, ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind õiguse parema käega!» «Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!» Sellest kuulutab loodus ning hingamispäeva eesmärk on hoida neid tõdesid alati inimmeeles. Kui Jehoova käskis Iisraelil pühitseda Tema hingamispäeva, ütles Ta: «Et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!» (Jes.40,18-29; 41,10; 45,22; Hes.20,20).
Hingamispäeva korrati Siinail antud käsus, kuid seda päeva ei seatud sisse Siinail. Iisraeli rahvas oli sellest teadlik enne Siinai mäe juurde jõudmist. Kui mõned inimesed teekonnal Siinaini hingamispäeva pühadust rikkusid, noomis Jehoova neid: «Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetusi?» (2.Ms.16,28).
Hingamispäev ei antud ainult Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: «Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.» Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva. «Hingamispäevast hingamispäeva» tulevad uue maa elanikud «mu ette kummardama, ütleb Jehoova» (Mat.5,18; Jes.66,23).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Aus süda
Kristus ütles: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid” (Mk 2:17). Aus süda on selline, mis alistub Püha Vaimu veenmisele. Ta tunnistab oma süüd ja tunneb vajadust Jumala halastuse ja armastuse järele. Tal on siiras soov õppida tundma tõde, et sellele kuuletuda. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Toetu tõotustele!
Meil ei ole võimalik teada, millised on Jumala armulised eesmärgid meie suhtes, kuid tõotuste kaudu, üksnes tõotuste kaudu õpime tundma, mida Ta on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Nagu lilled omastavad Jumala aruka korralduse alusel pidevalt maast ja õhust aineid, et areneda puhasteks ja kauniteks pungadeks ja õiteks ning rõõmustada meeli oma lõhnaga, nii saab olema ka meiega.
Me võtame Jumala tõotustest kogu rahu, lohutuse ja lootuse, mis areneb meis rahu, rõõmu ja usu viljadeks. Neid tõotusi oma ellu võttes anname need alati teistele edasi. Võtkem siis need tõotused omaks. Need on nagu Jumala aia kallihinnalised lilled. Need on mõeldud selleks, et äratada lootust ja ootusi ning juhtida meid kindlale usule ja usaldusele Jumalasse. EGW kiri nr 27
Jumala iseloom = Kristuse iseloom
Jumal on köitnud meie südame enda külge paljude tõendite abil nii taevas kui maa peal. Ta püüab ennast meile ilmutada nii looduse kui ka kõige sügavamate ja õrnemate maapealsete sidemete kaudu, mida inimsüda eales võib tunda. Kuid need esitavad tema armastust siiski puudulikult. Kõigist antud tõendeist hoolimata suutis headuse vaenlane inimeste meeli sedavõrd pimestada, et nad tundsid Jumala ees hirmu, pidasid teda karmiks ja halastamatuks. Saatana abiga tekkis inimestes kujutelm Jumalast, kelle peamiseks omaduseks on range õiglusenõudmine, kes on vali kohtunik, karm ja nõudlik võlausaldaja. Ta kujutas Loojat olendina, kes jälgib inimesi valvsate silmadega, märkamaks nende vigu ja eksimusi, et nende üle siis kohtuotsus langetada. Ning just selle tumeda varju kõrvaldamiseks ja maailmale Jumala piiritu armastuse avaldamiseks tuligi Jeesus inimeste keskele.
Jumala Poeg tuli taevast, et ilmutada Isa. “Keegi ei ole Jumalat iialgi näinud. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud” (Jh 1:18). “Ükski ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Kui üks jünger küsis: “Issand, näita meile Isa,” vastas Jeesus: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: näita meile Isa?” (Jh 14:8.9).
Jeesus tuli head tegema, tuli tervendama kõiki, keda Saatan rõhus. Oli terveid külasid, kus ühestki majast ei kostunud enam haigete oigeid, sest Jeesus oli seal käinud ja haiged terveks teinud. Tema töö tunnistas jumalikust salvimisest. Armastus, halastus ja kaastunne avaldusid igas tema teos; ta süda pöördus õrna osavõtlikkusega inimlaste poole. Ta võttis enda peale inimolemuse, et küündida inimeste vajadusteni. Ka kõige vaesem ja madalam ei kartnud temale läheneda. Õnnistegija kütkestas isegi väikeseid lapsi, kes armastasid ta põlvedele ronida ning üksisilmi vaadata tema mõtlikusse, armastust peegeldavasse näkku.
Jeesus ei hoidunud ütlemast tõde, ent lausus seda alati armastuses. Rahvaga suhtlemisel avaldus tema sügav peenetundelisus ning lahke tähelepanelikkus. Iialgi ei öelnud ta vajaduseta ainsatki karmi sõna, kunagi ei valmistanud ta õrnale hingele tarbetut valu. Jeesus ei pahandanud inimestega nende nõrkuste pärast, rääkis aga tõde alati armastuses. Ta häbimärgistas silmakirjalikkust, uskmatust ja ülekohut; kuid lausus isegi oma teravamad noomitused, pisarad hääles. Õnnistegija nuttis Jeruusalemma, armastatud linna pärast, mis keeldus vastu võtmast teda – Teed, Tõde ja Elu. Nad hülgasid tema, oma Päästja, aga tema suhtus neisse kaastundliku õrnusega. Terve ta elu oli täis enesesalgamist ja tähelepanelikku hoolitsust teiste eest. Jeesuse silmis oli iga inimene väärtuslik. Kuigi ta säilitas alati jumaliku väärikuse, ei takistanud see õrna hoolitsusega iga Jumala perekonnaliikme poole alla kummardumast. Igas inimlapses nägi ta langenud hinge, kelle päästmine oli tema elu eesmärk.
Selline on Kristuse iseloom, mis avaldus tema elus. See on Jumala iseloom. Isa südamest tulvavad inimlastele Kristuses avalikuks saanud jumaliku kaastunde vood. Jeesus, õrn ja kaastundlik Päästja, oli Jumal, “avalikuks saanud lihas” (1.Tm 3:16).
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”