Lätis toimus väikegruppide seminar
Möödunud nädalavahetusel osales seitse eestlast Lätis Riias sealsel noortekonverentsil (sarnane meie noortepäevadega), kuhu olid kutsutud esinema õde ja vend Austraaliast, Berenice Cheng ja Daryl Cheng, kes rääkisid väikegruppide rajamisest ja toimimise dünaamikast. Seminar kandis pealkirja „Your small group” (Sinu väikegrupp) ning sessioone oli kokku 10. Berenice Cheng ja Daryl Cheng on Austraalia Gateway kogudusest ning esindavad noorteühendust Adventist Youth for Christ.
Seminaril kõlas üleskutse luua oma kogukonnas väikegruppe. Marge Randlepp, kes käis kohapeal, ütles, et gruppi ei looda mitte grupi enda pärast, vaid selle tegevus on suunatud väljapoole. „Seal tutvustati meile väikegruppide edulugusid – kuidas nad on ise aastate jooksul gruppe loonud ja kui edukas selline misjonitöö võib olla, kui me mõtleme, et inimesed meie ümber on potentsiaalsed Kristuse jüngrid. Seal rõhutati, et kui inimene saab kogudusse ristitud, siis saab temast kohe ka jünger.”
Seminaril olid olulised kolm sõna: belong, believe, behave (kuulu, usu, käitu). „Iga inimene tahab kuuluda, alles siis hakkab ta uskuma ja seejärel vastavalt Jumala käskudele käituma ja seadustest kinni pidama. Meil on see järjekord sageli segamini: ootame, et inimene hakkab uskuma, siis võtame omaks ja siis inimene korraldab oma elu vastavalt Jumala seadustele,” selgitas Marge.
Seminaril nimetati väikegruppi veel teise väljendiga: care group (hoolimise grupp) „Oluline on, et inimene, kes gruppi tuleb, ei jääks üksinda. Kui ma enne olin kuulnud, et on hea, kui uuel tulijal oleks kolm sõpra, siis neil on igale uuele grupiliikmele seatud seitse sõpra või diakonit, kes on võtnud selle inimese oma südamele ja hoolitsevad tema eest,” ütles Marge.
Peamine õppetund, mille Marge endaga kaasa võttis, oli mõte sellest, et me kõik saame olla ükskõik kus Kristuse jüngrid. „Sain mõtteid, kuidas ühendada professionaalne tegevus ükskõik mis valdkonnas jüngriks olemisega. Riias esinenud naine on hambaarst ja vend lastearst. Nad kasutavad oma tööelu aktiivseks kuulutamiseks ja ka lõunapausi ajal ei aeta niisama juttu, vaid viiakse kutseid postkasti või helistatakse oma hoolealustele. Nad elavad täiesti pühendunud elu.”
„Üks lause jäi minu jaoks kõlama: väikegruppi ei saa hakata tegema väikegrupi pärast, kui inimesed ei ole valmis pühenduma. Ei saa koguduses lihtsalt öelda, et hakkame väikegruppi tegema, enne peab pikalt tööd tegema misjoniteemal. Ei piisa kaetud lauast ja piiblilugemisest. Peab olema läbimõeldud tegevus,” lisas Marge.
Eestlaste grupiga käis Riias seminaril ka Vallo Põldaru, kes ütles, et konverentsi muutis tema jaoks eriliseks see, et peakõnelejad olid pärit Austraaliast Melbourne’ist. “Ise olen seal elanud pool aastat ning nii mõneski kohas oli äratundmisrõõm suur. Paljud inimesed olid piltidelt tuttavad. Mulle meeldib sealsete koguduste organiseeritus ja misjonitööle orienteeritud ellusuhtumine. Ideede saamiseks ja vaimulikuks kasvuks väga vajalik ja kordaläinud üritus!” sõnas Vallo.
Riia seminaril osales ka Tanis Kulp, kes osaleb Pärnus veidi aja eest asutatud väikegrupi töös. „See pole väga hoogsalt kasvama hakanud, mõtlesime, et saame sealt tarkusetrasid. Nüüd peame plaani, kuidas hakkame rakendama õpitut ja püüame asju selle järgi ümber sättida,” ütles Tanis.
Väikegruppide loomise ja töö juures on olulised kaks küsimust: miks ja kuidas. „Isegi kui väikegrupi eesmärk on olla osadusgrupp, peaks selle lõppeesmärk olema kasvamine ja arenemine selleni, et grupi liikmed kutsuvad teisi inimesi sinna gruppi,” selgitas Tanis miks-küsimust.
„Olen osalenud grupis, mis pooldus ja inimesi tuli juurde. Seal olid teised motivaatorid. Inimesed olid kodulinnast ära tulnud, otsisid seltskonda ja leidsid selle seal. See oli miks. Kui see miks paika saada – miks me peaks tulema kokku ja seda koos tegema, siis see võiks hakata tööle ka meie keskkonnas, Pärnus, kus on noored perekonnad, kel pole vaja seltskondlikku poolt, kuna see vajadus on rahuldatud. Me peame oma miksi – meil on missioon siin maailmas – pinnalt edasi minema kuidas-küsimuse juurde ja nemad pakkusid selle vormi. Esimesele küsimusele peab ise vastama, ja vastused võivad erinevad olla,” lisas Tanis.
Nii Marge kui Tanis arvavad, et väikegruppide idee töötab ka Eestis. „Erinevused ei ole kultuuri taga, vaid selles, kas inimesed usuvad sellesse. Inimesed ei viitsi ega taha kirikus käia, sest nad ei näe kasvu, ei ole uusi inimesi. Ei ole seda, mida Piiblis tõotatakse: lõikust on palju. Lõikust ei ole, sest vähe on töötegijaid. Kes suhtub töösse töökalt, intensiivselt, on õnnelik ja ka kogudus kasvab,” sõnas Marge. Tanis lisas, et Riia seminar ei keskendunud näpunäidetele, vaid väikegruppide ideed esitati üldisemal tasandil. „Viimasel päeval hakkas kõik kokku tulema, asjad läksid paika, nüansid ja detailid. Grupijuhile on ka materjalid olemas, millest juhinduda.”
“Nad kasutasid oma programmides ühe osana koguduseliikmete arengu programm FAST, millest võiksid alustada need, kes tahavad oma koguduses jõuda toimiva väikegruppide tööni. Riias esinenud õde ja vend ei ole FASTi ise välja töötanud, vaid valisid selle välja kui nende jaoks kõige paremini toiminud programmi,” lisas Tanis.
Suure nädala eel
Läheneb aeg, mil mõtleme eriliselt Jumala Poja viimasele nädalale inimese Jeesusena. Ühestki teisest nädalast või täpsemalt, kaheksapäevakust, pole Piiblis mahukamat ülevaadet. See algas Jeesuse kuningliku sissemarsiga Jeruusalemma ja lõppes veel kuninglikuma ülestõusmisega surnuist. Evangeeliumides on sellest perioodist üles tähendatud hulgaliselt Kristuse õpetusi ja kõnesid, kuid kõige enam tuntakse seda aega kannatuste nädalana, mis tipnes Jeesuse Kristuse ristilöömisega.
Need sündmused on kristliku usu keskpunktis ja annavad sellele tähenduse. Paulus kirjutab korintlastele nii: “Kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.” (1. Kor. 15, 16.) Selleks, et paremini mõista kristliku usu tegelikku sisu – Kristuse kannatusi, surma ja ülestõusmist – ning tähistada neid suuri sündmusi, kutsume kõiki Vaiksel laupäeval, 4. aprillil, kell 16 pidulikule jumalateenistusele.
Täna algab üleilmse koguduse 100päevane palveaeg
„Niikaua kui kogudus rahuldub väikese asjadega, ei anta sellele Jumala suuri asju.” (Home Missionary, 1. november 1893 par. 25)
Ärgem rahuldugem enam väikeste asjadega. Olgem julged paluma Jumala Sõna tõotuste põhjal. enamat
Kujutle…
Miljonid seitsmenda päeva adventistid üle maailma palvetavad…
… kõik koos
…. 100 päeva
… ühe asja pärast
Nad palvetavad Püha Vaimu väljavalamise pärast meie kogudusele ja otsuste pärast, mis langetatakse 2015. aasta peakonverentsi töökoosolekul San Antonios Texases.
Selle 100päevase (25. märts kuni 11. juuli) palvealgatuse jooksul soovime kutsuda kõiki PALVETAMA nende teemade pärast:
Esiteks, Püha Vaimu sügavama väljavalamise pärast meie isiklikus elus.
Teiseks, et Püha Vaim valataks meie kohalikele kogudustele.
Kolmandaks, tuleval peakonverentsi töösessioonil võetakse vastu raskeid otsuseid. Adventiste üle maailma kutsutakse üles palvetama 100 päeva enne koosolekut, et Püha Vaim oleks oma väega seal kohal ja ilmneks kõigis liikmetes ja osalejates nii töökoosoleku ajal kui pärast seda.
100 päeva kõrghetk on töösessioonil, mil selle liikmeid julgustatakse palvetama nii koosoleku ajal kui ka palvekoosolekutel, mis toimuvad samal ajal.
Palun registreeri end, kui soovid selle algatusega liituda. Igapäevane palveteema ja pühendustekst saadetakse sinu e-posti aadressil kõigi nende 100 päeva jooksul.
„Siiraste palvetavate usklike kett peaks katma kogu maailma, palvetage Püha Vaimu pärast.” (Review and Herald, 3. jaanuar 1907)
Loe pikemat artiklit: http://advent.ee/artikkel/74865/adventistid-palvetavad-100-paeva-peakonverentsi-tookoosoleku-parast/
Piibli- ja pallipäevad Haapsalus
Möödunud nädalavahetusel, 21. ja 22. märtsil olid Haapsalus järjekordsed piibli- ja pallipäevad (pildid siin). Pärast vaheaastat peeti piibliviktoriin ja võrkpalliturniir taas ühise egiidi all ja noortejuht Susanna Soosaar pidas ettevõtmist edukaks.
„Mina ei teinud midagi üksinda, ja noorteosakond ei teinud midagi üksinda. Oli palju abilisi ja läks päris hästi,” ütles Susanna.
Seekordne PPP kattus üleilmse adventkoguduse noortepäevaga, mille moto kutsub noori olema teenistus. Hingamispäeva alustati Haapsalus jumalateenistusega, mille jutluse pidas Ivo Käsk. Pärast lõunat oli kavas linnamisjon, mille raames said noored valida nelja erineva tegevuse vahel: külaskäik Läänemaa Suurperede Liitu, millele anti üle Kingakarbi Kingituste projekti raames kogunenud kingitused; Haapsalu Hoolekandekeskuses puuetega inimeste külastamine ja tegevuste läbiviimine; bookcrossing* Haapsalu linnatänavail ja avalikes kohtades; ning linnarahvale kingituste jagamine.
„Noored tulid linnamisjoniga kaasa. Osavõtjaid oli palju, enamus leidis endale koha, kuhu minna ja mida teha. Ilmad olid küll kehvemad võrreldes eelmiste päevadega, aga laupäeval oli siiski päikeseline,” ütles Susanna.
Hingamispäeva õhtul korraldati tavapärane piibliviktoriin, mis sel aastal oli Apostlite tegude raamatu põhjal. „Piibliviktoriin läks väga-väga hästi,” hindas Susanna. „Kõige rohkem punkte sai Tallinna III kogudus. Hästi huvitav viktoriin oli, Toomas (Lukk, toim) koos abilistega tegi.”
Viktoriinis oli sel aastal lisaks tavapärastele küsimustele ka pildi- ja videoküsimusi. „Seal ei olnud ainult küsimused, vaid ka erilisi küsimusi, näiteks pildi põhjal pidi arvama, mis kohas see Piiblis on, näidati klippi filmist, mille põhjal pidi arvama, mis koht see Piiblis on. Pidi kokku panema pusle, mille tagaküljel oli vihje vastusele. Traditsiooniline viktoriin ühendati teistsugusega,” kirjeldas Susanna viktoriini iseloomu. Piibliviktoriini teise koha sai Rakvere ja kolmanda koha Põltsamaa koguduse meeskond.
Üle aasta oli PPP taas oma kunagises vormis, noortejuht peab seda õigustatuks, kuigi tööd oli korraldamisega rohkem. „Ma ei tea, kas jätkame samas vormis, pole veel otsustanud. Inimesed olid küll positiivselt meelestatud,” sõnas Susanna.
Pühapäeval asuti võrkpalliturniiri juurde, mille eestvedaja oli Märt Maurer. Sel aastal selgitati võitja välja nii, et kõik meeskonnad, keda oli kokku kaheksa, mängisid kõigiga läbi. „Meeskonna mängude võitude põhjal arvutati välja võitja,” selgitas Märt. Ka turniiri võitis Tallinna III koguduse meeskond, nii et PPP 2015 üldkarikas läks Tallinna III kogudusse. Võrkpalliturniiri teise koha saavutas Kuressaare ja III koha Põltsamaa.
Seekord puudusid turniirilt Keila ja Elva meeskond, ent Märdi sõnul on PPP hiilgeagadel osalenud 15-16 meeskonda. Märdile teadaolevalt treenitakse regulaarselt Põltsamaal, Elvas, Haapsalus, Tallinna I ja III koguduses ning Pärnus. Mängu peab Märt heaks seepärast, et saab end liigutada ja hea on kogudusena koos olla.
PPP kui terviku kohta sõnas Märt, et tore on, et noored lähevad välja ja neid märgatakse, mitte ei tegeleta ainult siseruumi tegevustega. „See on väga hästi, et oli misjoniosa, mindi välja, käidi lastekodus ja suurperede liidus.”
Sügisel on Põltsamaal taas oodata pallipäeva, kuhu oodatakse kõiki meeskondi.
Noorteosakonna järgmine ettevõtmine on muusikapäev 20. juunil. „Plaanis on panna kokku suurem koor ja esineme kooriga, esinevad ka väiksemad koosseisud,” kirjeldab Susanna päeva sisu. „Arvatavasti, kuigi paika ei ole veel ära otsustatud, toimub muusikapäev kuskil Kesk-Eestis mõnes suuremas kirikus.” Osalejate kohta sõnas Susanna, et kõik, kes tahavad tulla, saavad kooris laulda. „Palju on kogudustes huvilisi. Muusikapäeval on üks kontsert, inimesed õpivad kogudustes lood selgeks, saame üks päev varem kokku, et harjutada, ja 20. juunil on kontsert.”
* Bookcrossing on raamatute levitamise moodus: raamatud või raamatukott asetatakse kas pargipingile, raamatukokku, vastuvõttu või mujale, kus inimesed seda märgata võivad ja kaasa võtta saavad. Raamatul on juures sedel kirjaga võta mind kaasa vms.
Allikas: Meie Aeg