6. juuni
Seekord oli meil külas Aldar Nõmmik, kes pidas hommikusel jumalateenisutsel jutluse ning pärastlõunal rääkis ka sõprade evangeliseerimisest. Mõlemad sõnavõtud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Jutluses rääkis Aldar Piiblist ja selle tähtsusest. Kui Piibel pole meie jaoks huvitav, siis ei saa äratada ka teistes inimestes huvi selle vastu. Pärastlõunal rääkis Aldar ka oma kogemustest sõprade evangeliseerimisel. Tegu on Alari tõlgitud projektiga, mis läheneb evangeliseerimisele teisest küljest. Selle asemel, et misjonitööd teha võhivõrrastega, tuleb alustada hoopis oma sõpradest. Kui tal tekib küsimusi, siis mitte ei vasta, vaid kutsud külla ja ütled, et uurime hoopis mis Piibel selle kohta ütleb. Kõik, kes tahtsid, said anda Aldarile oma meiliaadressi, et siis saada seminari esimese teema endale tutvumiseks või selle läbi tegemiseks. Suur AITÄH Aldarile väga elava ja mõtlema paneva sõna jagamise eest.
Kaidi
30. mai
Laupäevahommikusel jumalateenistusel kõneles Ants ning noored laulsid. Suured tänud ka Allanile ja Guidole huvitava aldiduo eest!
Mai noortekoosolek
Reedel, 29. mail toimus järjekordne noortekoosolek. Raamatust “Adventkodu” olid võetud seinale lastud slaidide tekstid ning ka ette loetud sõnumid. nii noorte kui ka juba abielus olevatele paaridele on vaja ikka rääkida, kuidas elada õnnelikult koos Jumalaga. Lisaks sõnalisele osale noored laulsid ning mängisid ka erinevaid pille. Koosoleku keskel tuli kõikidel inimestel täita küsitlusleht, kus küsimused olid seotud abieluga, ning suhetega enne abielu ning abielu kestel. Kõik on veendunud, et abielu sai alguse Paradiisist ja meie võime armastada on tingitud sellest, et Jumal on armastus!
Ja nii nagu ühe esitatud laulu sõnad ütlesid: “Jeesus, Su juures tõeliselt olla võin õnnelik ma, ” nii ongi! Kui see suhe on korras, on ka meie perekonnad õnnelikud!
23. mai Põltsmaal
Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Parim sõber
Sõbrapäeva puhul mõtleme ikka sõpruse peale. Alustaksin ühe lihtsa küsimusega: kui palju Sul sõpru on? Vanema aja inimene hakkab kindlasti sõrmede peal sõpru üles lugema ja ilmselt piisab talle kahe käe sõrmedest. Noorema aja inimene läheb aga arvutisse ja avab Facebooki lehekülje. See näitab kätte numbri, mis on ilmselt vähemalt kolmekohaline. Kas need kõik on tõelised sõbrad? Miks mitte. Siit omakorda aga küsimus: kas uus põlvkond on siis kordades sõbralikum ja sõbra-altim kui vanem põlvkond? Sellele küsimusele enam jaatavalt vastata ei saa.
Usun, et eakamad inimesed loevad üles neid, keda on võimalik tähistada pisut teistsuguse terminiga ⎼ südamesõbrad. Viimaseid pole aga kindlasti võimalik üles lugeda kümnete või sadade kaupa. Nii et olemegi jõudnud tõdemuseni ⎼ sõpru võib elus olla mitmel tasandil: Facebooki sõbrad on need, kellega võime suhelda, jagada nendega oma elamusi ja avastusi, soovida neile head ja ahhetada nende pilti vaadates: kui ilus Sa oled! Südamesõbrad on aga vaid mõned üksikud, kellele söandame rääkida nendest sügavamatest rõõmudest ja muredest, mida me kogu maailmale eksponeerida ei taha.
Arvan, et ka südamesõpru on võimalik jagada suuremateks ja väiksemateks. Täpsemalt jagatuna ⎼ üheks suureks ja mitmeks väiksemaks. Ei usu, et see mõte oleks uudne, kuid kui inimesel on perekond, siis parimaks südamesõbraks saab talle olla üksnes tema enda abikaasa. Kristlik perekonnaõpetus rõhutab seda sõpruse aspekti väga tugevalt. Selline sõprus eeldab maailmavaatelist ühtsust, paljude huvide kokkulangevust, kuid kindlasti ka jäägitut ja väsimatut pühendumist oma partnerile.
Praegusel ajal räägitakse sageli abieluinstitutsiooni haprusest, mida kajastab kooselude purunemise statistika, samuti aga ka vabalt kooselamine ilma altari eest läbi käimata. Arutlemata selle üle, mis on hea või halb, söandan väita, et selle hapruse üheks olulisemaks põhjuseks on just taolise südamesõpruse puudumine, kus abikaasad on omavahel suurimad sõbrad. Võib ju olla magamistoasõbrad ja seltskonnasõbrad, kuid tõeline abielusõprus läheb sügavamale, otsides ja nautides elukaaslase hingeilu ja pakkudes omalt poolt kõike võimalikku, et abikaasa võiks olla tõeliselt õnnelik. Seda kõike siis mõlema paarilise poolt. Selline sõprus eeldab sageli teadlikke valikuid ja tahtlikkust anda omalt poolt parimat, kuid see on ka ainus sõprus, mis täiuse skaalal jõuaks maksimumile kõige lähemale.
Ühele sõprusele sooviksin veel tähelepanu juhtida. Piiblis on üks huvitav tekst, mis esitab inimesele üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21) Kuidas olla sõbrasuhtes kellegagi, keda me ei näe ega kuule? Sõprus eeldab loomulikult suhtlemist. Jumalaga on aga võimalik väga lihtsalt suhelda: kui Sa loed Piiblit, siis Jumal kõneleb Sinuga, ja kui Sa palvetad, siis kõneled Sina Jumalaga. Sekulaarsest aspektist vaadatuna näib selline tegevus olevat irratsionaalne. Loomulikult kuulub selline sõprus usu valdkonda, kuid seda on inimkond harrastanud juba aastatuhandeid. Taoline sõprus on sama vana nagu inimühiskond ja tänini on lugematul arvul inimesi, kes on õppinud tundma selle sõprussuhte väärtust. Ehk üks tugevamaid külgi selle juures on tõdemus, et inimsuhetes võib tulla ette hetki, mil tajume, et meid ei suuda mõista mitte ükski inimene. Kuid sõprus Jumalaga annab kindlustunde, et meie suhtes pole ainsatki hetke ega olukorda, mida Tema ei mõistaks. Ja mitte ainult mõistaks ⎼ Ta elab meie rõõmudele ja muredele sügavamalt kaasa kui ükski teine kogu universumis. Jumal soovib oma sõprusega meid lohutada, julgustada, aidata ja anda nõu, kuidas oma eluga kõige paremini toime tulla. Nii et Jumalatki võiksime me arvata oma suurimate südamesõprade hulka. See on väga südamesoe kogemus.
Väärtustagem siis alati sõprust, mis annab meie päevadele oma kaunid värvid. Sõbrapäeva puhul aga soovin, et meil oleks palju häid sõpru, mitu tõelist südamesõpra ja kindlasti mõni parim Sõber nii siin maailmas kui ka taevastes!
Rein Kalmus
10-päevane palveaeg läbi pastori silmade
10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.
Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.
2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.
Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.
Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“
Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.