Palvenädal
Palve on hinge hingamine
30. oktoobrist kuni 7. novembrini on palvenädal.
Esimene palvenädala loeng toimus reedel, 30. oktoobril. Loeti 2 loengut: “Taevane lootuse mission” ja “Meie ainulaadne kutsumine“.
- Laupäev 31. okt. “Lootusemisjoni kiireloomulisus“
- Esmaspäev 2. nov. “Lootuse missioon kui ülistamine“
- Kolmapäev 4. nov “Sõnum lootusest lootusetuse keskel“
- Reede 6. nov. “Lootuse missiooni vastuvõtmine” “Lootuse missioon kui ilmutus Jumala iseloomust“
- Laupäev 7. nov. “Lootuse missioon on lõpule viidud“
Meie koguduse selle aasta palvenädala eriliseks palveteemaks on noored ja nende missioon.
Mõningaid mõtteid palvest:
- Päev, mis lõpeb tänuga, algas palvega.
- Palve täitis ülesande, kui see sünnitas igatsuse Issanda juurde tagasi tulla – tänades.
- Praegu näeme oma palvete mõju ajas ja me pettume vahel; kord näeme oma palvete tagajärgi taevas ja me oleme üllatunud.
- Palvetamine pole Jumala aitamine, vaid võimaluse andmine Jumalale meid aidata.
- Palvetamise püha kunst on kätketud saladusse, mille nimeks on puhas, alandlik ja usaldav süda.
- Palvetamine on õigete suhete nurgakivi: kes Jumalaga lävib, oskab suhelda ka kõigi ülejäänutega.
- Palve on Sinu usuelu nägu.
- Palve on usaldamise eksam.
- Muist tööd jäta homseks, palvele anna ruumi täna.
Palvenädala loengud on ka siit allalaetavad! Vajuta siia!
Loomise hingamispäev
24. oktoobrile seatud pühenduspäeva peetakse samal aastal, kui tähistatakse 200 aasta möödumist Charles Darwini sünnist ning 150 aasta möödumist tema raamatu „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“ kirjutamisest. Raamatut peetakse evolutsiooniteooria alusdokumendiks.
Meie usume, et Jumal lõi kogu universumi ja ka meie päikesesüsteemi, sealhulgas ka meie maa ja kõik selle täiuse. Me usume Piibli aruannet loomisest. Peale miljardite eritüüpi galaktikate loomist, millest igaüks sisaldab miljardeid tähti ja teadmata arv asustatud planeete, Jumal otsustas luua uue endasarnase olevuse. Ta eraldas meie päikesesüsteemi jaoks Linnutee galaktikas ruumi diameetriga 100 000 valgusaastat. Seal tiirlesid juba 300 miljardit tähte. Kui kujutada Linnuteed rõngakujulisena läbimõõduga 129 km, siis meie päikesesüsteem oleks läbimõõduga 2 mm. Päikesel jätkub kütust meie valgustamiseks ja soojendamiseks miljarditeks aastateks. Maa loomisel polnud Jumalal mitte juba olemasolevaid aineid kasutada. “Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!” (Laul 33,9) Kõik asjad, olgu materiaalsed või vaimsed, ilmusid esile Jumala käsu peale ja loodi Tema poolt määratud tarbeks. Taevas ja kõik selle väed, maa ja kõik, mis selle peal, kutsuti esile Tema suu Vaimu läbi. Inimese loomisel avaldus isikulise Jumala täiuslikkus. Olles Jumala kuju järele tehtud, oli inimkeha kogu oma ehituselt täiuslik, kuid elutu. Siis puhus see isikuline olevus, olemasolev Jumal eluõhku sellesse kehasse ja inimene sai elavaks, mõistuslikuks olevuseks. Kõik inimkeha organid pandi tegevusse; süda, tuik- ja tõmbsooned, keel, käed, jalad, meel, vaimutegevus, kõik hakkasid tööle ja tegutsesid kindla seaduse järele. Inimene sai “elavaks hingeks”. Elav Jumal lõi Kristuse sõna läbi inimese ja andis talle mõistuse ning võimu. Seepärast on meie suurim eesõigus austada meie Loojat Jumalat. Me ei ole iseeneste omad, me kuulume meie Jumalale.
Õhtupoolik Jumala loominguga
“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.”
Laul 19:2
17. oktoobri õhtupoolikul olid kogunenud kirikusaali inimesed, kes olid huvitatud Jumala loomisimedest. Külaliseks oli Oskar Noorkõiv “Orioni” tähetornist. Ta kõneles meile universumiavarustest, mille on loonud Jumal. Vaatasime slaidiprogrammi erinevatest galaktikatest, planeetidest, tähtkujudest, udukogudest… Võisime veenduda, et me ei tea paljutki endi peade kohal toimuvast. Hiljem vastas Oskar ka teemakohastele küsimustele.
Täname meeldejääva õhtu eest. Kirikust lahkudes sadas laia lund, eks ole ka seegi Jumala looming.
Lõikustänu
Lõikustänu hingamispäev oli mitmet pidi eriline. Lisaks lõikustänule tähistati ka Tanise ning Eha sünnipäevi, toimus ühine osadussöömaaeg ning käidi ka ühiselt looduses.
Otsus prohvetluse vaimu kohta
Olles delegaatidena 2005. aasta Peakonverentsi istungil St Louis´is Missouri osariigis, me mõistsime, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on saanud rikkalikult õnnistatud prohvetluse anni läbi, mis on esitatud Ellen G. White´i kirjutistes ja teenistuses. Selle anni kaudu juhtis Jumal koguduse arengut väikesest hulgakesest ülemaailmseks liikumiseks, kellele on usaldatud päästmise sõnumi kuulutamine Jeesuses Kristuses Tema peatse aulise tagasituleku lootuses. Ellen G. White´i tegevus on aidanud kaasa koguduse ühtsuse säilitamisele ja on hoidnud seda püsivana rasketel aegadel. Tema kirjutised on jätkuvalt kõige positiivsemaks mõjuteguriks koguduse elus, jagades troosti, juhatust, parandamist ja teoloogilist innustamist. Tema kirjutiste õppimine juhib kogudust püsivalt tagasi Piibli kui usu ja praktika tõelise aluse juurde. Peakonverentsi delegaatidena kinnitame, et Ellen G. White´i kirjutistel on ikka veel tähtis osa Adventliikumise alalhoidmisel ning ülemaailmse koguduse ühtsuse säilitamisel. Seepärast me kutsume üles Seitsmenda Päeva adventiste üle maailma palvemeelselt uurima Ellen G. White´i kirjutisi, et mõista paremini Jumala eesmärki Tema ülejäänud rahvale. Me kutsume koguduse juhte kõikidel tasanditel kaasa aitama ja planeerima prohvetluse vaimu kirjutiste levitamist ja õppimist. Me kutsume üles oma noori tutvuma jumaliku nõuande rikkustega nendes kirjutistes, kuna see rikastab võimsalt nende elu, kui nad teenivad Issandat ja ligimest.
58. Peakonverentsi istung, St Louis, Missouri, USA, 3. juuli 2005.
Meie kodulehel on raamatute rubriigis Ellen G. White kirjutiste põhjal koostatud neli raamatut “Tunnistuste varakambrst”, Suur võitlus”, “Viimaste päevade sündmused”, “Kuulutus noortele”, “Adventkodu”, “Nõuandeid toitumise kohta” ja “Varajased kirjutised”. Osa neist on ka trükivalgust näinud, aga osa on ainult elektrooniliselt saadaval (kunagi on neid kirjutusmasinaga läbi kopeeride kirjutatud). Muidugi ei ole kõik Ellen G. White raamatud siin kodulehel üleval. Kuna need on tõeliselt head ja kasulikud mõtted, mis juhivad lugejaid Piibli juurde, siis head lugemist.
Kaido Kask
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
