Heategevusüritus “Talvele Vastu!”
Galeriisse
13. septembril toimus keskpäevast alates kogupereüritus “Talvele Vastu!”. Üritus hõlmas Põltsamaad ning ümberkaudseid piirkondi. Tänu Jumalale läks heategevusüritus igatu korda.
Samal ajal kui täiskasvanud riideid valisid, kuulasid lapsed jutustust kuningas Saalomonist. Heldi ning Helina kehastusid karudeks ning rääkisid lastega juttu. Pidevalt oli tööd juuksur Annelyl. Kuskil 25 inimest said juuksed lõigatud – nende hulgas nii mehed, naised kui ka lapsed.
Oli ka neid inimesi, kes soovisid külastada kirikuruumi, et vaadata ning tutvuda seal toimuvaga. Näidati videotutvustust koguduse tööst ning üritustest ning kuulati Hele tutvustust kogudusest.
Päeva jooksul külastas üritust natuke alla 200 inimese. Telk koos seal sees asuvaga jääb avatuks kuni selle nädala lõpuni ning kõik on oodatud veel endale midagi meelepärast valima 😉
Eakate tänuõhtu
Eakate tänuõhtu
19. septembril kell 17:00
5. september Jõgeval
Galeriisse
5. septembril külastas osa põltsamaalasi Jõgeva kogudust ning pärastlõunal mindi ühiskülastusele perekond Kimmide juurde. Toimusid erinevad esinemised ning arutleti vaimulikel teemadel. Osa noori läksid ka hiljem looduskaunist Jõgeva ümbrust uudistama.
Tarkusepäev
Galeriisse
29. augustil oli meie kogudusel õpilaste koolisaatmise teenistus. Kaido kõneles edukast õpilasest Piiblis – Taanielist. Sellest, millises koolis Taaniel käis võime lugeda Taanieli 1. 4-5. Taaniel käis koolis, olles vang. Tal puudus kodu ja vanemate toetus. Taaniel oli põhimõtteline mees, valides õiget ihulikku ja vaimulikku toitu. Taanieli ja tema sõprade õpingute tulemustest võime lugeda Taanieli 1. 15-20.
Piibel ja loodus on parimad õppeained. soovme õpilastele ja õpetajatele, et nad oleksid ustavad Jumalale nagu oli Taaniel. Tegelikult oleme me kõik õpilased – õpilased elukoolis.
Kaido kutsus ette kõik õpilased ja õpetajad ning tegi õnnistuspalve. Meie kolmele õpetajale ning üheksale kooliminejale anti ka lillekimbud.
22. august
22. augusti hingamispäev oli meie kogudusele eriline. Õppetükki viis läbi Rein Kalmus. Ta rääkis laiemalt, miks Johannes kirjutas oma kirja. Nii nagu tol ajal, on ka nüüd maailmas armastuse defitsiit. Rein pani meile südamele olla iga päev palveosaduses Jumalaga ja lugeda Piiblit. Siis mõistame Jumala armastust ja armastame ka inimesi enda ümber.
Jumalateenistuse teine osa algas Reinu ja Mervi instrumentaalpalaga. Mervi lauldud soolo sõnumiks oli, et “Isa mõõdetud on lapse samm”. Jumal on meiega rõõmudes ja muredes igal hetkel. Mervi avas meile oma kõnes Apostlite tegude raamatut mitte kui reisikirjeldust, vaid kui allikat, mis räägib ajast mil kogudus kiiresti kasvas. Lõpuaja rahvas peaks siit raamatust õppima, kuidas on võimalik, et Issand lisab iga päev kogudusse päästetuid. Jumal on tõotanud, et valatakse välja hiline vihm. Lugege Ap.t. 3.1-11. Loo kulminatsioon on 6. salm. Apostlitel oli võimas Püha Vaimu vägi. Nende koguduse elu on kirja pandud Ap.t 2.42-47.
Kuidas on meil:
apostlite õpetusega osadusega leivamurdmisega palvetega, kas meil on palvenimekiri/need kelle pärast me iga päev palvetame ühise omandiga, aitamaks neid, kes seda vajavad siira südamega Jumala kiitmisega päästimisrõõmugaMervi luges tsitaante Ellen G. White raamatust “Apostlite Teod” ja soovitas meil seda raamatut uuesti lugeda. Me võiksime tulla kirikusse täis Püha Vaimu, et saaksime öelda nendele, kes meie hulka tulevad: “aga mis mul on, seda ma annan sulle.
Volli Rosin laulis Reinu esimesena loodud laulu: “Ma tänan Sind, Oh armas Jeesus, Su suure armastuse eest.” Koosolek lõppes Mervi viiulisoologa: “Su sarnaseks mu Jeesus soovin saada.”
Olgu ja jäägu see meie kõikide sooviks igal ajahetkel.
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool
Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.
Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.
Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.
