Lasteteenistuse päev
“Tõesti ma ütlen teile: kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!”
Matteuse 18,3
16. oktoobri hommikul kattis Põltsamaal maapinda õrn lumekiht. Oli eriline hingamispäev, toimus lasteteenistuse koosolek.
Kui 10-aastane Ergas alguspalvet tegi, mõtlesin, et siit võib tulevane pastor sirguda. Lapsed ja noored esinesid sõna ja lauluga. Eriti haarav oli lugu Piiblitegelastest Saamuelist, Giideonist, Joosijast, Maarjast ja Paulusest ning sellest, kuidas Jumal neid kõnetas. Koosoleku lõpus vaatasime pilte koguduse lastest ja vanematest koos Piiblitekstidega. Selle programmi pealkiri oli “Lapsed – Jumala lapsed” ja põhiküsimusteks “Kes on Jumala laps?” “Kas Sina oled Jumala laps?”
“Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.”
Gal. 3,26-27
“Sest kõiki, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.”
Rooma 8,14
Pärast lõunat jätkus nooremate hingamispäev väljasõiduga loodusesse. Lumi oli selleks ajaks juba sulanud. Kirev sügis aga kestab veel!
Noorteõhtu “Kümme käsku”
9. oktoobril toimus järjekordne noorteõhtu, seekord teemaks kümme käsku. Õhtu algas väikse arvutustehtega, millega pandi proovile kõigi matemaatilised teadmised. Seejärel jaotati meid paberi värvide järgi rühmadesse ning pidime õigesse järjekorda panema põhimõtted kümnest käsust. Uurisime ka Piiblist mida kümne käsu kohta räägitakse. Kogu õhtu oli täidetud ka muidugi paljude laulude ja suure koguse maitsvaga.
Kohtumiseni järgmisel korral! 😉
Lõikustänuteenistus
“Meie igapäevane leib anna meile tänapäev” See on lause, Meie Isa palvest. 9. oktoobril kogunes Põltsamaa kogudus selleks, et tänada lõikuse Issandat. Saali sisenedes nägime iseküpsetatud leiba ja erinevaid puuvilju. Jumal kindlustab meid igapäevase leivaga, nii nagu Iisraeli rahvast igapäevase mannaga.
“Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie Taevane Isa toidab neid” Matt 6.26
Koosoleku teine pool kuulus eakatele. Nende talendid on säilinud aastaid, sest nad on neid kasutanud Jumala kiituseks.
“Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind ära, kui mu ramm lõpeb! Sest Sina oled mu ootus, Issand Jehoova!” Laul 71,9.5
Koosoleku lõpetas võimas koor, kus noored ja vanad kõik koos kiitsid Jumalat: TÄIS TÄNU SÜDA HÕISKAB SULLE! Pärast seda saime veel olla koos ja keegi ei pidanud tühja kõhuga koju minema.
Meie Isa palve – suhted Jumalaga
Meie Isa palve jaguneb laias laastus kahte ossa. Neist esimene puudutab inimese suhteid oma Jumalaga. Mida Jeesus selle teema kohta õpetas, sellest mõtiskleme koos hingamispäeval, 14. septembril kell 11.00 Põltsamaa Adventpalvelas. Kõik olete teretulnud!
Vormija kätes
Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendusest Kristusega
Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.
Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.
Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”
